Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
208. rida:
Paralleelselt alustasid pealetungi [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed löögiga [[Dünaburg]]i suunas, [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]]. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas operatiivgrupp Narva väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra.
Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit]] [[Sinimäed|Sinimägedest]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Allüksuseid teavitati taandumise algusest viimasel hetkel. Tegelikult oli luba taandumiseks väegrupi „Nord“ staabist saadud juba 22. juulil.<ref name=":0" /> Eesti diviisi suurtükirügement pidi tosinjagu suurtükki maha jätma, sest nende minemaveoks puudusid vahendid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Õun, Hanno Ojalo|pealkiri=Võidukad Eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Ajakirjade kirjastus|lehekülg=}}</ref
Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele.{{Vaata|Sinimägede lahing}}
| |||