Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Antants0110 (arutelu | kaastöö)
Antants0110 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
204. rida:
25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld pealetungi väegrupile Narva. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. {{Vaata|Auvere lahingud}}
 
Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres Vaasas, Riigikülas ja Narva-Jõesuus. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Punaarmee asus koheselt Vaasas silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kõigest kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene pontoonsild, mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada juba raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fjodor Paulman|pealkiri=Ot Narvõ do Sõrve.|aasta=1980|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Lõunaks jõuti juba Tallinn-Narva maanteeni Peeterristi ja Puhkovo juures kus saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-brigaad]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkuva]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). 20. SS-diviisi füsiljeerpataljonil läks korda rindejoon varsti taastada.
 
Paralleelselt alustasid pealetungi [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed löögiga [[Dünaburg]]i suunas, [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]]. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas operatiivgrupp Narva väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra.