Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel

===Väeosade paigutus Jaanilinna kaitseliinil lahingu algul===

[[Meriküla]]s paiknes [[31. Politseipataljon]], [[Auga]]l mereväepataljon Hohenschildt, [[Narva-Jõesuu]]s mereväepataljon Schneider. Kõik kolm kuulusid ''Kampfgruppe Küstesse'', mille staap asus [[Auga]]l. Veebruari esimestel päevadel paigutati mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgrupid Kausch, Gehrman ja Wengler. [[Siivertsi]]st Narva linna piirini Nederlandi 54. pioneeripataljon.

Jaanilinna sillapeal [[Relva-SS]] [[III Germaani Soomuskorpus]]e [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement kindral Seyffardt]] (''SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 48 General Seyffard'') ja [[49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement De Ruyter]] (''SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 49 de Ruyter''), ning lõuna pool [[11. soomusgrenaderide SS-diviis Nordland]]i [[24. soomusgrenaderide SS-rügement Danmark]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 24 „Danmark“''). Sillapea kaitset organiseeris 11. SS-diviisi Nordland ülem [[SS-Brigadeführer]] [[Fritz von Scholz]].

 

 

Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuti]] ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures.

==Osalenud väeüksused==

<table><tr valign=top><td>

*[[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<ref name="JYhkF" />

</table>

 

==Veebruari-märtsi lahingud==

 

===Lahingud Krivasool===

Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid vãed [[11. veebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis [[Krivasoo]] Saksa vägede kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni.

 

 

[[24. veebruar]]il ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel [[Riigiküla]] sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm, [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülem SS-[[Oberscharführer]] [[Rein Männik]]u juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti. Rein Männikut autasustati korraga nii II kui I klassi [[Raudrist]]iga.

Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi.

{{Vaata|Riigiküla sillapea}}

===Krivasoo kott===

{{Vaata|Krivasoo kott}} ''/platsdarm, Krivasoo läänesillapea ja Krivasoo idasillapea''

[[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil, siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/45]] pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa, heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis vapruse eest 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni ''Unterscharführer'' [[Harald Nugiseks]] [[Raudrist]]i Rüütliristi.

 

Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.

 

{{Vaata|Auvere lahingud}}

 

== Vaata ka ==