Korteriomand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mesike9 (arutelu | kaastöö)
Lisasin viiteid ja parandasin vormistusvigu.
Mesike9 (arutelu | kaastöö)
Lisasin faili.
1. rida:
[[Fail:Korteriomandi joonis.png|alt=Korteriomandi osade joonis|ääris|paremal|391x391px|Korteriomandi osade joonis]]
'''Korteriomand''' (inglise keeles ''apartment ownership'', vene keeles ''квартирная собственность'') on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud eriomandi juurde kuuluva mõttelise osa ehk kinnisasja kaasomandiga.<ref name=":0">Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. -  RT I, 13.03.2014, 3, § 1. </ref> Korteriomandi mõiste määratlemise muudab keeruliseks korteriomandi olemuse kohta käivate teooriate paljusus. Määratlemist raskendab asjaolu, et korteriomandi mõiste koosseisus saab eristada erinevaid komponente, nagu näiteks maatükk, korter, hääleõigused või omanike valitsemisvara. Lähtudes aga valitsevast tervikuteooriast, on korteriomand õigus, mis koosneb kolmest osast. Nendeks osadeks on eriomand, kaasomand ja korteriomanike liikmesus korteriühistus.<ref>Pärna, P. Korteriomanike ühisus: piiritlemine, õigusvõime, vastutus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2010, lk 23-30.    </ref>
 
Eestis reguleerib korteriomandiga seotut [[korteriomandi- ja korteriühistuseadus]] ning reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile teistes seadustes [[kinnisomand]]<nowiki/>i kohta sätestatut.<ref name=":0" />
<br />
 
== Korteriomandi eriomand ==
Korteriomandite loomisel eraldatakse kokkuleppega kaasomanike vahel igale omanikule teatud osa hoonest. Seda kaasomandist eraldatud omandit nimetatakse eriomandiks.<ref name=":1">Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Eelnõu 462 SE II seletuskiri, lk 14.</ref> Eriomand kuulub omakorda korteriomaniku ainuomandisse ja välistab teiste kaasomanike õigused vastavale osale. Teisisõnu annab eriomand korteriomanikule õiguse oma „neljale seinale”.<ref>Pärna, P. Korteriomanike ühisus: piiritlemine, õigusvõime, vastutus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2010, lk 24.    </ref>
8. rida ⟶ 9. rida:
Eriomandi esemeks on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum. Samuti loetakse eriomandiks eluruumi või mitteeluruumi juurde kuuluvaid osasid, mida on võimalik eraldi kasutada, muuta, kõrvaldada või lisada viisil, mis ei kahjusta kaasomandi või teise korteriomaniku õigusi või ei muuda hoone välist kuju. Eriomandi eseme hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.<ref name=":2">Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. - RT I, 13.03.2014, 3, § 4.    </ref>  Eriomandiks võib olla ka panipaik või hoonesisene parkimiskoht.
 
==== '''Erikasutusõiguse kokkulepe''' ====
Lisaks ainuomandile võib eriomandi sisuks olla ka erikasutusõiguse kokkulepe. Korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandist igakordse korteriomaniku erikasutusse.<ref>Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. - RT I, 13.03.2014, 3, § 14.    </ref> Sellised kokkulepped tulevad abiks siis, kui eriomandi tingimused ei ole täidetud. Erikasutusõiguse kokkulepeteks võivad olla keldri või hoovi kasutamise kokkulepped kui ka korteriomanike üksmeelega parkimiskohtade kasutuskorra määramine, kui parkimiskohtadest on puudus.<ref>I. Reiman. Korteriomaniku kohustused korteriomandi reaalosa kasutamisel võrrelduna kehtivas ja uues korteriomandiõiguses. Magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn, 2017, lk 12.         </ref> <br />
 
14. rida ⟶ 15. rida:
Korteriomandi aluseks on teatud [[Kinnisasi|kinnisasja]] kaasomand.<ref name=":1" /> Kaasomandi osa ese on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole eriomand ega ka kolmanda isiku omand.<ref name=":2" />  Korteriomandite keerukuse ning suure hulga tõttu on pea võimatu luua nimekirja esemetest, mida saab alati lugeda kaasomandi või mida eriomandi hulka. Seetõttu on seadusandja otsustanud defineerida kaasomandi eset kui omandit, mis on üle jäänud eriomandist.<ref>K. K. Kahm. Korteriomandist tulenevate õiguste piirangud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses. Magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn, 2019, lk 12. </ref> Kaasomandiks saavad olla katus, trepikoda, elektrisüsteem, vundament, kandvad seinad, vahelaed, soojustus, hoone välisilme jne.
 
Erandina on hoone püsimiseks, ohutuse tagamiseks ning korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed kaasomandiks ka siis, kui need on osa kellegi reaalosa piires asuvast eriomandist.<ref name=":2" /> Ainuüksi sellest, et teatud ese asub ruumiliselt korteriomaniku mõjualas, ei saa järeldada, et tegu on korteriomandi reaalosa (viimatise seadusemuudatuse kohaselt eriomandi) esemega.<ref>RKTKoRiigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-107-15 p 12.   </ref> Näiteks on Riigikohus sedastanud, et kõik ehitise osaks olevad seinad, sealhulgas nii välis- kui siseseinad on korteriomanike kaasomandis.<ref>RKTKoRiigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-155-14, p 13. </ref><br />
 
== Korteriomanike liikmelisus korteriühistus ==
Korteriomanditeks jaotatud kinnisomandi omanikud moodustavad eraõigusliku juriidilise isiku ehk [[korteriühistu]].<ref name=":0" /> Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanikud, kes ühistu kaudu majandavad ja valitsevad ühist [[Kinnisasi|kinnisasja]].<ref>Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Eelnõu 462 SE II seletuskiri, lk 15.    </ref> Näidisloetelu tegevustest, mida saab korteriühistu valitsemisena käsitleda, on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses paragrahvis 35 lõige 2.<ref>K. K. Kahm. Korteriomandist tulenevate õiguste piirangud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses. Magistritöö. Tartu Ülikool. Tallinn, 2019, lk 18. </ref>
 
Korteriühistul on oma asukoht, tegevuskoht ja nimi. Peale selle on korteriühistul organid, milleks on üldkoosolek ja juhatus. Kuigi korteriühistu on [[eraõiguslik juriidiline isik]], ei nõua korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriühistu asutajailt põhikirja.<ref>Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Eelnõu 462 SE II seletuskiri, lk 42-44.    </ref>
 
<br />
== Viited ==