Metsasarv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
21. rida:
Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint|kvindi]] ja teine [[suur sekund|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.
==Eestikeelne nimetus==
Sõna "metsasarv" tõi eesti keelde heliloojast keeleteadlane [[Karl August Hermann]], kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> Sõna "helilooja" üllitas Hermann [[1887]]. aastal<ref>[https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/helilooja/1 Sõna "helilooja" Sõnaveebis] (vaadatud 28.10.2019).</ref>, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "tiibklaver" jm.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref>
==Vaata ka==
* [[Metsasarvemängijate loend]]
* [[Tartu Metsasarveühing]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Vaskpuhkpillid]]
| |||