Erinevus lehekülje "Kersti Kaljulaid" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Kaitsti "Kersti Kaljulaid": Liigne vandalism ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 25. september 2020, kell 07:50 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 25. september 2020, kell 07:50 (UTC))))
P
 
Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest.
Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleagsettolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" />
 
Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid aastal 1994 [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" />
Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="pm20110507" /><ref name="ee_20161108" /> Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".<ref name="ee_20161108" />
 
Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -presentatsioonideesitluste ettevalmistamisega.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ETIS" />
 
Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="ee_20161108" />
 
=== Tööaastad avalikus sfääris, 1999–2016===
[[PiltFail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016.]]
 
1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai aastal 1999 peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ut20100510" />
 
===Poliitiline tegevus===
[[PiltFail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016.]]
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref name="67Gm5" />, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref name="sxJVQ" />
 
 
==Tegevus Vabariigi Presidendina==
[[PiltFail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas.]]
=== Suhted kirikuga ===
{{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}}
====Välisvisiidid====
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}}
[[PiltFail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]]
[[PiltFail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]]
[[fileFail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 08.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name=o2019-04-18_Kreml />]]
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" />
 
109 251

muudatust