Johannes Mäll: erinevus redaktsioonide vahel

Mäll oli eelkõige tuntud kui silmapaistev õigusteaduskonna dotsent Tartu Ülikoolis. Eesti õigusele on ta kaasa aidanud tööõiguse rakenduspraktika kujundamisega, tööseadustiku süstematiseerimise ja kodifitseerimisega ning tööõiguse teadmiste levitamisega. Lisaks haridustööle tegi J. Mäll ka organisatsioonilist tööd haldus-, maa- ja kolhoosiõiguse kateedri juhatajana, õigusteaduskonna prodekaanina ning riigi- ja haldusõiguse kateedri juhatajana. Aastatel 1947-19501947–1950 oli ta ülikooli kõrvalt ENSV TA Majanduse ja Õiguse Instituudi nõukogude riigihalduse ja rahandussektori juhataja. <ref name="EJ">Heino Siigur. „Dots. Johannes Mälli meenutades“ - Eesti Jurist. 1991 nr. 5, lk. 366</ref>

Johannes Mäll sündis 1911. aastal Peterburi kubermangus talupidajate perekonnas. <ref name="EJ"/> 1919. aastal tuli Mälli pere Eestisse ning hakkas elama Viljandimaal. <ref name="IM">“Johannes Mäll : in memoriam” - Nõukogude Õigus, 1981 nr. 3, lk. 213</ref> Koolis käis Johannes Mäll [[Põltsamaa]]l, [[1931]]. aastal lõpetas [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i. Seejärel läbis ta sõjaväeteenistuse reamehena Eesti kaitseväes ning muu hulgas omandas ta ka sõjaväe {{kas|meditsiinivelskri}} eriala. <ref name="EJ"/>

[[1933]]. aastal alustas Johannes Mäll õpinguid [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], õpingud kestsid kuni 1937. aastani ning kulmineerusid ülikooli lõpetamisega ''cum laude''. Paralleelselt õpingutega töötas Mäll aastatel 1935-19371935–1937 ajutise abitööjõuna Tartu Rahandusosakonnas, et omandada praktilisi kogemusi ja kooliraha.Juba õpingute ajal näitas Mäll üles huvi finantsõiguse probleemide nii teadusliku kui ka praktilise lahendamise osas ja tema patrooniks teaduskonnas oli [[Juhan Vaabel]]. <ref name="juridica">Heino Siigur, “Dots Johannes Mäll” Juridica VIII/1996. </ref> Tema diplomitöö kandis pealkirja „Õiguskaitse korraldus maksundusõiguses“. Professor Juhan Vaabel hindas, et Mäll tunneb hästi kirjandust ja normistikku, on pädev lahendama selle rakendamisel tekkivaid probleeme, mis on hästi piiritletud ja üldiselt õigesti lahendatud. Mäll sai tööd õigusteaduskonnas assistendina ning tema töösuunaks oli finantsõiguse probleemid. <ref name="EJ"/> 1939. aastal kaitses ta magistritöö pealkirjaga „Kehtiv riigi eelarvetlusõigus“, selle töö kohta andsid positiivse hinnangu professorid Juhan Vaabel ja [[Artur-Tõeleid Kliimann]]. Nad leidsid, et tööl oli hea arendatus, peatükkide loogiline side, töö jaoks oli läbi töötatud suur hulk metodoloogilist ja erialakirjandust ning märksisidmärkisid, et Mäll tundis hästi normistikku. <ref name="EJ"/>

Mäll suunati 1940. a veebruaris teadusliku stipendiaadina finantsteaduse alal Budapesti, ent seoses Eesti okupeerimisega pidi ta sama aasta detsembris naasma Eestisse. Mäll ei jõudnud sellest tulenevalt oma uurimistööd lõpetada. Pärast Eestisse naasmist töötas ta haldusõiguse kateedri assistendina ja finantsõiguse lektorina, hiljem dotsendi kohusetäitjana. <ref name="EJ"/> Mäll on tegutsenud ka õigusteaduskonna prodekaanina ja ajutiselt täitnud dekaani ülesandeid. Aastatel 1947-19501947–1950 töötas ta nõukogude ehituse ja finantssektori juhatajana ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse ja Õiguse Instituudis. <ref name="juridica"/>

Mõnda aega oli Mäll arreteerituna Tartu koonduslaagris ning Saksa okupatsiooni ajal ta ülikoolis ei töötanud. Hilisemal ajal töötas ajalehe „Postimees“ ekspeditsiooniosakonna ametnikuna. <ref name="EJ"/>

1944. aastast naasis Mäll tagasi tööle ülikooli. Lisaks finantsõiguse loengutele pidas ta ka haldusõiguse, riigi ja õiguse teooria, raamatupidamise aluste ja statistikaloenguid. Alates 1951. aastast õpetas Mäll ka tööõigust, sh töölepingu, töövaidluste lahendamise, materiaalse vastutuse ja pensionikindlustamise erikursust. <ref name="EJ"/>

Mäll tegeles õpikute tõlkimisega nii tõlkimisetõlkija, toimetaja kui ka konsultandi rollis. Samuti osales ta esimehena õigusteaduskonna terminoloogiakomisjonis ning andis oma panuse “Poliitika ja majanduse oskussõnastiku” ning “Eesti-vene ja vene-eesti õigusteaduse sõnastiku” koostamisel. <ref name="EJ"/> Õigusteaduse oskussõnastik ilmus 1971. aastal. <ref name="IM"/>

Mällil oli oma roll teaduslik-metoodilise töö tegemisel nii ülikooli kui ka õigusteaduskonna metoodikakomisjoni liikmena. Üliõpilaste hulgas oli Mäll väga hinnatud kursuse-, võistlus-, diplomi- ja konverentsitööde juhendaja. <ref name="EJ"/>

Esimestel säjajärgsetel aastatel tegi Mäll teadustööd finantsõiguse vallas, ent alates 1950. aastatest läks ta üle tööõiguse valdkonda. Mäll vahetas valdkonda, kuna tolleaegsetes tingimustes oli väga keeruline ja pea võimatu uurida finantsõiguslikke probleeme, kuna seadustest kõrgemaks peeti ametnike suva. Lisaks eelnimetatud põhjusele tingis valdkonna vahetuse ka see, et Nõukogude finantsõigus oli iseseisva õigusharuna veel välja kujunemata ning selle haru õpetamise ulatus oli väike. <ref name="EJ"/>

Mälli esimene tööõiguslik uurimistöö kandis pealkirja “Töövaidluste lahendamisest seoses tööõigussuhete lõpetamisega”, mille põhiseisukohad kanti 1953. aastal ette ülikooli teaduslikul sessioonil. Mälli esimene trükki läinud uurimus oli pealkirjaga “Tööliste ja teenistujate ajutisest üleviimisest teisele tööle”. <ref name="EJ"/>

Mäll oli teaduskonna ametiühingubüroo ja TRÜ ametiühingukomitee esimees. Mäll oli Tartu linnanõukogu saadik ja sotsialistliku seaduslikkuse komisjoni liige aastatel 1957-19631957–1963. Lisaks õppejõutööle Tartu Ülikoolis tegutses Mäll õppejõuna ka marksismi-leninismi õhtuülikoolis ja oli lektor ühingus Teadus. <ref name="EJ"/> Alates 1956. aastast kuulus ta mõnda aega Tartu linna täitevkomitee juures asuva pensionide määramise komisjoni. <ref name="IM"/>

Johannes Mäll on maetud Tartusse Raadi surnuaeda. <ref name="IM"/>

Mälli teadustöö tegemise aja saab jagada kaheks perioodiks. Esimene periood kestis kuni 1950. aastani ning selle perioodi peamised suunad olid eelarve ja maksundusõiguse ning rahandusorganite tegevusega seotud küsimused. Kuna okupatsiooniajal oli teadustööde avaldamine keeruline, siis jäidjäi enamik esimese perioodi töid käsikirja saatudiumissestaadiumisse või avaldati need vaid teadusliku ettekandena. Mäll loobus finantsõiguse temaatikaga tegelemisest, kuna tolleaegses autoritaarses ja ülimalt tsentraliseeritud ühiskonnas oli keeruline teha finantsõigusalast teadustööd. Näiteks oli pea võimatu mõjutada õigusloomet või normatiivaktide rakenduspraktikat haldusakti kohtus vaidlustamisega, kuna rahandusministri käskkirja loeti seadusest kõrgemaks. Pärast finantsõigusega lõpetamisest suundus Mäll tööõiguse juurde. <ref name="juridica"/>

Johannes Mälli teist teadustöö tegemise perioodi saab lugeda väga viljakaks. Teise perioodi peamisteks põhisuundadeks olid töölepingu probleemid, eriti seaduslikkuse tagamine tööliste ja teenistujate töölevõtmisel, teisele tööle üleviimisel ja töövahekorra lõpetamisel. <ref>“Juttu juubilariga : TRÜ riigi- ja haldusõiguse kateedri juhataja J. Mälli intervjuu teaduslikust tööst” - Ajaleht “Edasi” 1961 24. okt.</ref> Mällil valmis selles valdkonnas 1956. aastal ka doktoritöö. Kuna töösuhete reguleerimine oli väga ebastabiilne, tööseadustikus viidi läbi ulatuslikke muudatusi ning Mäll oli väga nõudlik oma töötulemuste osas, jäi doktoritöö vene keelde tõlkimata ja kaitsmata. <ref name="juridica"/> Samuti keskendus Mäll teadustöös ka sellistele teemadele nagu töövaidluste lahendamine, materiaalse vastutuse ja tööseadustiku süstematiseerimise ning kodifitseerimise probleemid. 1965. aastast alates tegeles Mäll ka nüüdisaegse tööorganisatsiooni kujunemisega Eestis, ent kokkuvõte sellest tööst jäi tegemata Mälli surma tõttu. <ref name="EJ"/>

Mäll on saanud medaleid “Vapra töö eest 1941.-1945–1945. a. Suures Isamaasõjas” ja “Vapra töö eest. Vladimir Iljitš Lenini 100. sünni-aastapäeva tähistamiseks”. Mälli on autasustatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjadega. <ref name="IM"/> 26. juunil 1970 anti talle Eesti NSV teenelise juristi aunimetus tema teenete eest juristkonna ettevalmistamisel ning aktiivse osavõtu eest õiguspropagandas. <ref>“Eesti NSV teenelisi jurist” - Nõukogude Õigus, 1970 nr. 4, lk. 249</ref>

Johannes Mälli võib lugeda eesti tööõiguse isaks. Lisaks sisaldab tema teaduslik pärand ca100''ca'' 100 teadustööd ning suures koguses populaarteaduslikke artikleid, mis omavad väärtust ka praegusel ajal. <ref name="EJ"/> Suure panuse andis Mäll Eesti NSV tööõigusalase seadusandluse kodifitseerimisse ning kommenteerimisse. <ref name="IM"/>

* 1964. aastal ilmunud monograafia “Tööliste ja teenistujate töölevõtmine, üleviimine ja vallandamine” (ERK, Tallinn) <ref name="juridica"/>

* 1965. aastal ilmunud “Töötülide läbivaatamise kord” (Eesti Raamat, Tallinn) <ref name="juridica"/>

* 1967. aastal ilmunud õppevahend “Pensioniline kindlustamine NSV Liidus” (Tartu Riiklik Ülikool, Tartu). <ref name="juridica"/>

* 1978. aastal ilmunud Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne (Eesti raamat, Tallinn) <ref name="juridica"/>

Eesti õigusteadlane Heino Siigur kirjeldab Johannes Mälli sügavate teadmistega, sõbraliku, abivalmi, kaastundliku ning ereda isiksusena. Siiguri sõnul ei olnud Mäll pelgalt kabinetiteadlane ning talle meeldis hoida tihedat sihet praktikaga, st ta lõi kaasa kõikjal, kus oli võimalusi tööseadustikku korrastada ja Eesti huvides paremaks teha. Muu hulgas tegutses Mäll ametiühingutes, juriidilises komisjonis ja pensionikomisjonis. Mälli sõbralikku abi ja avameelset suhtumist tundsid kõik temaga kokku puutunud inimesed. Mälli loengud olid sisukad ja emotsionaalsed ning ta oli nõudlik nii enda, üliõpilaste kui kolleegide suhtes, ent oma tegevuses heatahtlik ning alati valmis abistama. Tema juhendamisel kaitsti 5 kandidaadiväitekirja. Mäll kandis suurt osa töökoodeksi kommenteeritud väljaande koostajana ja autorina, ent palju kavatsusi (nt tööõiguse õpiku väljaandmine) jäi aga täide viimata, kuna nõukogu õigussüsteem oli ebastabiilne ja seaduslikkust mitteaustav. Siiguri hinnangul on dots. Mälli panus Eesti õigusteaduse arengus ning juristide kaadri ettevalmistamisel suur. <ref name="EJ"/>

“Sõjajärgses õigusteaduskonnas oli dots J. Mäll kahtlemata üks faktilistest liidritest. Oma sügavate erialaste ja üldiste teadmiste tõttu, samuti suurte organisaatorivõimete tõttu oli ta ka kahtlematult autoriteet nii kolleegide ja üliõpilaste kui ka ülikooli juhtkonna silmis ning väljaspoolgi. Ta oli nõudlik enese ja teiste suhtes, seejuures alati sõbralik ja abivalmis. Oma tegemisi ja ettevõtmisi tegi ta tasa ja targu, ilma suurema kärata, kuid alati sihikindlalt. Ta oli usaldusväärne kõigile, kes temaga kokku puutusid. Endakiitus oli talle tundmatu. Teda iseloomustas põhjalikkus oma töös. Talle meeldis probleeme püstitada ja arutada nii kolleegide, praktikute kui ka üliõpilastega. Tema koduselt telefonilt võis saada konsultatsiooni igaüks ja igal ajal. J. Mäll oli teoinimene, kes püüdis oma uurimistulemusi ja mõtteid ellu viia kõikvõimalike vahenditega. Tema hobiks oli kõikjal alati seaduse selgitamine, selle täiustamine ja seaduslikkuse tagamine. Ta oli väga kiindunud oma perekonda, vanematesse ja õdedesse-vendadesse.” <ref name="juridica"/>

*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=13419&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZLv4SU5OSC2oZVSIZQ2VLKurQUAPSMZtQ%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-19441918–1944]