Agressioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele.
 
Rahvusvahelise õiguse sätete järgi õigustab sõjapidamist vaid agressorile vastuhakkamine. Agressoreid võib karistada ühepoolselt, kollektiivselt või reparatsioonidereparatsiooni sissenõudmise näol ka tagantjärele. [[Külm sõda|Külma sõja]] aastatel kujunes agressiooni mõiste tõlgendamisest üks olulisemaid [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] poliitilise võitluse teemasid.
 
Rahvusvaheliselt ei ole agressiooni [[mõiste]] üheselt määratud ja kokku lepitud. [[ÜRO Peaassamblee]] on agressiooni [[definitsioon]]i esitanud<ref>[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 3314]] (XXIX) 1974, "Agressiooni määratlemine"</ref>, kuid [[Rahvusvaheline leping|riikidevahelist kokkulepet]] pole saavutatud. Riigid pole suutnud üheselt kokku leppida agressiooni täpse, kohustusliku ja üheselt mõistetava definitsiooni suhtes. ÜRO erikomitee modifitseeris Londoni konventsiooniga antud agressiooni definitsiooni, mis võeti mittekohustusliku määratlusena vastu Peaassamblee XXIX istungil (14. dets. 1974). Selle kohaselt on agressioon jõu kasutamine igal niisugusel viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Põhikirja lisas esitati järgnev kallaletungide loetelu: