Marshalli plaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[
'''Marshalli plaan''' (ametlikult '''Euroopa Taastamise Programm''', inglise keeles ''European Recovery Program'') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] abiprogramm sõjas laastatud [[Euroopa]] riikide aitamiseks ja [[Kommunism|kommunismi]] pealetungi ennetamiseks.
Ettepaneku käis välja USA riigisekretär, kindral [[George Marshall]] (1880–1959) oma kõnes [[Harvardi Ülikool]]is 5. juunil 1947. Oma kõnes ütles Marshall: „On loomulik, et USA teeb kõik, et aidata kaasa maailmas normaalsete ja tervete majanduslike suhte taastamisele. See on poliitilise stabiilsuse, rahu ning julgeoleku eeldus”. Tema nime järgi saigi plaan edaspidi rahvusvaheliselt tuntuks.
Plaani enda koostamise taga seisis president [[Harry Truman]]i administratsiooni riigisekretäri abi [[Dean Acheson]] ja grupp [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|Riigidepartemangu]] töötajaid, kes täitsid Marshalli antud ülesannet. President Truman kutsus Kongressi kokku plaani arutama novembris 1947. Kongress kiitis programmi heaks juba detsembris. Programmi juhiks ja läbiviimise organisaatoriks määrati
Algselt oli tegemist oli USA poolt võimaldatava finants- ja muu abiga kõikidele
Abi pakuti ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja teistele [[Ida-Euroopa]] maadele. Pärast pikki USA riigidepartemangu konsultatsioone NSV Liidu välisministri [[Vjatšeslav Molotov]]iga, otsustas [[NLKP Keskkomitee]] lükata abisaamise programmi tagasi, teatades, et saab ise hakkama ning keelas ka [[Tšehhoslovakkia]]l, [[Ungari]]l ja [[Poola]]l, kes olid valmis seda vastu võtma, programmis osalemise.
Keeldus ka [[Soome]], kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. Soome muidugi vajas hädasti majanduslikku abi, kuna pidi maksma Nõukogude Liidule
[[1948]]. aastal asutati [[Pariis]]is plaani elluviimiseks [[Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon]] (''Organisation for European Economic Co-operation'', OEEC). Plaani elluviimine käivitus 4. aprillil 1948 kui USA Kongress võttis vastu seaduse
Programm võimaldas Euroopa riikidele hankida operatiivselt rahalisi vahendeid oma majanduse taasülesehitamiseks ja delegeeris Saksamaa ja teised Lääne-Euroopa riigid kiiresti rahvusvahelisse raha- ja kaubandussüsteemi. USA omakorda aga kujunes selle liidriks. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti Lääne-Euroopa riikidele majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi (on ka andmeid, et 17 miljardit) [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses. Abi jagati põhimõtteliselt elanikkonna arvu järgi. Kuid peeti silmas, et seni tööstuslikult arenenumad suured Euroopa riigid suudavad edaspidi rohkem kaasa aidata Euroopa arengule. Seetõttu olid suurimad abisaajad Suurbritannia (26% kogu abisummast), Prantsusmaa (18%) ja Saksamaa LV (11%). Masrshalli abi oli otsustava tähtsusega ja tõhus nii nende riikide kui ka teiste Euroopa demokraatlike riikide sõjajärgseks jaluleaitamises. Samas oli see ka USA firmadele suurepärane võimalus oma toodangut Euroopasse eksportida ning oma majanduslikku kohalolekut Euroopas paika panna.
Programmis osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35%
Marshalli plaani rakendamine lõpetati järsult 30. detsembril 1951, mis ajendas mitmeid Euroopa riike protestima ja mõnda aega USAsse kiivalt suhtuma. Kuid see asendati
Marshalli plaan tervikuna aga elab rahvusvahelise suhtlemise mälus kui USA kõige suuremeelsem ettevõtmine demokraatia abistamiseks ja Nõukogude Liidu sõjajärgsete Euroopa mõjutsoonide laiendamiseks ette võetud manöövrite tõrjumiseks.
|