Redaktsioon: 20. oktoober 2019, kell 01:16 redigeeri Merleke5 (arutelu \| kaastöö) 19 746 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. oktoober 2019, kell 17:55 redigeeri eemalda Merleke5 (arutelu \| kaastöö) 19 746 muudatust →‎1914–1934. Vanemuine pärast Menningu lahkumist. Mõõna-aastad Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|on teatrist; endise ajakirja kohta vaata [[Teater Vanemuine (ajakiri)]].}} [[~~Pilt~~Fail:Vanemuine theatre (Gardmanahay).JPG\|pisi\|Vanemuise teatrimaja 2014]] '''Vanemuine''' on [[teater]] [[Tartu]]s. Teatrit loetakse [[Eesti]] ainsaks kolmežanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii [[draama]], muusikaetendused kui ka [[ballett]]. 6. rida: == Ajalugu == [[~~Pilt~~Fail:Vanemuine, c 1910.jpg\|pisi\|Vanemuise teatrimaja umbes 1910. aastal]] === 1870–1906. Koidula teater, Wiera teater === 1870. aasta 24. juuni on Eesti teatri ajalukku kirjutatud kui rahvusliku teatri sünnipäev, sest just sel päeval kanti Tartus Jaama tänaval [[Vanemuine (selts)\|Vanemuise seltsi]] majas ette [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütre [[Lydia Koidula]] kirjutatud näidend "Saaremaa onupoeg" – esimene eestikeelne näitemäng. 54. rida: === 1914–1934. Vanemuine pärast Menningu lahkumist. Mõõna-aastad === Karl Menningu lahkumise järel algas Vanemuises keeruline ajajärk, mida väikeste mööndustega tuleb pidada pikaks loominguliseks mõõnaperioodiks. Mõõn kestis peaaegu 20 aastat. Pärast Menningu lahkumist võttis teatri juhtimise üle tema senine parem käsi [[Ants Simm]], kes töötas kunstilise juhi ja pealavastajana aastatel 1914–1921. 1916. aastal lahkus 21-liikmelisest näitetrupist 11 näitlejat (sh. E.[[Eduard Türk]], A.[[August Sunne]], O.[[Olly Teetsov]], A.[[Aleksander Teetsov]], A.[[Anna Markus]]), kes astusid välja oma kunstiliste tõekspidamiste eest ega nõustunud Vanemuise seltsi poolt peale surutud meelelahutusliku teatrisuunaga. Vanemuisest lahkunud näitlejad panid Tallinnas alguse uuele teatrile, mida esialgu nimetati "Pandorini trupiks" või ka [[Pandorin\|Pandorini Rahvateatriks]] ning millest hilisematel aastatel kasvas välja [[Eesti Draamateater]]. Vanemuise mõõn aga kogus hoogu – uuslavastusi toodi välja kiirustades ja pealiskaudselt, repertuaaris domineerisid operetid ja komöödiad ning maad võtsid teatrisisesed intriigid. Seevastu on aga hämmastavad Vanemuise Sümfooniaorkestri kohta käivad arvud: 1915. aastal on peadirigent [[Juhan Aavik]]u käe all olev orkester esinenud tervelt 95 korda ning kogunud aasta jooksul 39 494 kuulajat! Suur osa nendes uhketes arvudes on kindlasti Vanemuise suveaia vabaõhukontsertidel. Pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit [[Juhan Simm]] (peadirigent aastatel 1914–1916 ja dirigent aastatel 1916–1941). Pärast Ants Simmi juhikohalt lahkumist juhtis teatrit näitlejate komisjon, aastatel 1925–1931 oli teatri eesotsas [[Voldemar Mettus]] ning pärast teda [[August Sunne]]. Iseenesest mõista mahtus sellesse teatriperioodi ka kunstilisi õnnestumisi, ent võrdluses suure lavastuste arvuga oli nende hulk väike. Sellesse aega langevad kahtlemata Liina Reimani tipprollid ning silmapaistvad osatäitmised August Sunnelt, Eduard Türgilt, Rudolf Ratassepalt, Anna Markuselt ja Mari Möldrelt. Suurema osa lavastustest tõid välja [[Eduard ~~Türk\|Edurad~~ Türk]] ja Voldemar Mettus. Muusikateater oma operetilembuses ei tõusnud kunstiliselt ka varasemast oluliselt kõrgemale, oopereid lavastati harva ning peadirigent Juhan Simmi pingutused kunstikesksema kursi võtmiseks ei läinud korda. Suur publikupõud onoli teatril ~~1930ndate~~1930. aastate alguses, kus pea 1000-kohalisest saalist sageli on napilt täis ainult 1/3. Ehkki teater saab ka riiklikku toetust, kasvavad võlad väga hoogsalt. Teatri juhtimine oli tol ajal teatriseltsi juhatuse pädevuses – juhatus otsustas ka teatri juhi ja lavastajate palkamise, trupi moodustamise ning repertuaarivaliku. Kunstilisel juhil ega lavastajatel ei olnud kunstilistes küsimustes otsustavat hääleõigust. Aegunud juhtimisviis tekitas olukorra, kus seltsi ametnikel oli liiga suur sõnaõigus teatri kunstiküsimustes ning põhjustas operetižanri mõõdutundetu vohamise. 1929. aastal viis see olukord lausa märgukirjadeni, kus Tartu intelligents protesteeris teatri operetilembuse vastu – teiste hulgas kirjutasid sellele kirjale alla ka August Annist, Alfred Koort, Andrus Saareste, Juhan Sütiste, Johannes Semper, Gustav Suits, Aino Suits, Elo Tuglas ja Friedebert Tuglas''. "Peaks "Vanemuise" teatri ümber kujunenud ebanormaalne olukord jätkuma, siis kerkib paratamatult päevakorda ülikoolilinna uue kunstipüüdelise draamateatri asutamine","'' seisis kirjas. === 1935–1944. Sarikapidu ja varemed. Suurte muutuste aeg === 148. rida: === Nimed === [[~~Pilt~~Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG\|pisi\|Vanemuise väike maja]] * 1870: lauluseltsis [[Vanemuine (selts)\|Vanemuine]] alustati teatritegevust * 1878–1903: nn. [[August Wiera]] Vanemuine (kujunes poolkutseliseks teatriks, pandi alus ka muusikateatrile)

Vanemuine (teater): erinevus redaktsioonide vahel