Infotehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{suunamine|IT}}
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' ([[inglise keel]]es ''information technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni <ref name="definit" />. Infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimisel.
== Valdkonna määratlus ==
Inimkond on informatsiooni kasutamisega tegelenud juba üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Reviews selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis "Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT)." <ref name="Ajalugu1" /><ref name="Info" />
17. rida ⟶ 14. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Von Neumann Architecture.svg|pisi|Von Neumanni arhitektuuri skeem]]
[[Pilt:RomanAbacusRecon.jpg|pisi|Koopia ühest varaseimast Rooma arvelauast]]
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 perioodi:<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Von neum" /><ref name="nuem" />
25. rida ⟶ 24. rida:
=== Agraarajastu (3000 eKr – 1450 pKr) ===
Agraarajastul hakkasid inimesed esmakordselt üksteisega kirjalikult suhtlema kasutades sõnu. Varem kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi.
Esimesed selle laadsed varaseimad ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi sumerite ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõuna poolsematel aladel). Teadaolevalt on sumerid senimaani esimesed rahvad, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat.<ref name="Ajalugu1" />
33. rida ⟶ 31. rida:
Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Kirjutusvahendid ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järele sündis alles pärast esimeste kalkulaatorite kasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemat levikut.<ref name="Ajalugu1" />
=== Mehaaniline ajastu (1450–1840) ===
Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma.
Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage'i diferentsiaalmasin. Kõige suuremad probleemid mehaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses.
43. rida ⟶ 39. rida:
=== Elektromehaaniline ajastu (1840–1940) ===
Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski:
1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega;
51. rida ⟶ 46. rida:
==== Telekommunikatsioon ====
Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele.
Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835).
57. rida ⟶ 51. rida:
==== Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine ====
Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine'').<ref name="Ajalugu1" />
[[Pilt:IT perfo.png|pisi|Perfokaartidega töötajad]]
==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ====
Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC, omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri nagu nüüdisaegsed arvutidki.<ref name="Ajalugu1" />
=== Elektrooniline ajastu (1940–…) ===
==== Esimesed katsetused ====
Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba 1940ndate algul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus – nad võtsid terve ruumi enda alla.<ref name="Ajalugu1" />
76. rida ⟶ 66. rida:
==== Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik ====
1950ndatest sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng – järk-järgult hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakumtorud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet).<ref name="Ajalugu1" />
84. rida ⟶ 73. rida:
== Tänapäevane infotehnoloogia ==
=== Andmete kogumine ===
Tänapäeval on võimalik andmeid koguda kõikidelt seadmetelt, millele on olemas enda mälu või internetiühendus andmete saatmiseks andmete kogumispunkti. Välised andmekandjad, internet on muutnud andmete kogumise väga kiireks ning iga päev talletatakse üha rohkem andmeid ümbritseva keskkonna ja meie endi kohta. Olgu selleks videokaamerad tänavatel või digitaalse uuenduskuuri läbinud külmkapp kodus.<ref name="tead3" />
=== Andmete salvestamine ===
Andmete salvestamise seadmed olenevad salvestatava mälu hulgast. Tüüpiliselt kasutavad seadmed väiksemate andmemahtude talletamiseks endale kaasaantud mäluseadmeid, olgu selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse rohkem servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne).
96. rida ⟶ 83. rida:
=== Andmete töötlemine ===
Tänapäeval sõltub andmete töötlemise efektiivsus suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlamalt ja sujuvamalt saab mikroprotsessor arvutusprotsessidega hakkama. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa arvuti arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda – enne salvestamist ja sageli ka pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid.<ref name="tead3" />
=== Andmete edastamine ===
Levinuimaks viisiks, kuidas tänapäeval andmeid edastada on kasutades internetti. Internet on võrgu eriliik. Selle areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu ARPANET. Eelmainitud võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud plahvatuse tõttu. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt internetiga ühinevate ülikoolide ja ettevõtete arv. Algselt polnud internet aga kommertsiaalne vahend, sest tema funktsionaalsus oli võrdlemisi piiratud. Pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web (ehk WWW), on juurdepääs internetile märgatavalt kasvanud. Miljardid inimesed üle maailma on nüüd interneti kasutajad. Kasutajad pääsevad informatsioonile juurde, kui ühendavad oma arvutid ja muud seadmed internetivõrku. Võrk võib parasjagu teenindada üht seadet, tuba, tervet hoonet või kindlat maa-ala ning sedasi tagada andmete suurema turvalisuse ja kiiruse.<ref name="tead1" /><ref name="tead2" /> ▼
▲Levinuimaks viisiks, kuidas tänapäeval andmeid edastada on kasutades internetti. Internet on võrgu eriliik. Selle areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu ARPANET. Eelmainitud võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud plahvatuse tõttu. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt internetiga ühinevate ülikoolide ja ettevõtete arv. Algselt polnud internet aga kommertsiaalne vahend, sest tema funktsionaalsus oli võrdlemisi piiratud. Pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web (ehk WWW), on juurdepääs internetile märgatavalt kasvanud. Miljardid inimesed üle maailma on nüüd interneti kasutajad. Kasutajad pääsevad informatsioonile juurde, kui ühendavad oma arvutid ja muud seadmed internetivõrku. Võrk võib parasjagu teenindada üht seadet, tuba, tervet hoonet või kindlat maa-ala ning sedasi tagada andmete suurema turvalisuse ja kiiruse.<ref name="tead1" /><ref name="tead2" />
== Kasutusvaldkonnad ja mõju ühiskonnas ==
Informatsiooniajastul, nagu 21. sajandit kutsutakse, seisneb infotehnoloogia ehk tarkvara roll suuresti:
116. rida ⟶ 101. rida:
== Tulevikusuunad ja -trendid ==
=== Fotoonika ===
Fotoonika on tänapäevane kiirelt arenev teadusharu, mis ühendab omavahel optika ja tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ärakasutamises, täpselt samamoodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ärakasutamises. Tänapäevase elektroonika üks suurimaid muresid on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kui kasutada footoneid infokandjatena, ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel.<ref name="footon1" />
123. rida ⟶ 107. rida:
== Viited ==
<div style="height:20em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|2|allikad=
| |||
