Vana-Vändra mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
 
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.
 
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref>
 
Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti kõlakoda, tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Noorteparki'' või ''Kureparki''. Need uusehitised lammutati 1977. aastal.<ref>[[Hiie Piirsalu]]. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13</ref>