Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 19:28 redigeeri 85.253.12.54 (arutelu) →‎Elulugu Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 20:46 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
24. rida: == Elulugu == Amanda Jasmiin sündis kaupmehe peres. Õppis [[1909]]. aastast [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium\|Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis]], kooli lõpetas [[1919]]. aastal. Koolis õpetas mitu tuntud kunstnikku, näiteks [[Kristjan Raud]], [[Rudolf Lepik]] ja hiljem ka [[Voldemar Mellik]], kes kõik andsid Jasmiinile hea aluse joonistamises ning ergutasid teda jätkama õpinguid kunsti alal. ~~<br~~[[1919]]. aastal pandigi ta [[Pallas (kunstikool)\|Kunstiühingu Pallas kunstikoolis]] kirja kui esimene õppemaksu tasuja. Jasmiin alustas õpinguid esialgu [[Anton Starkopf\|Anton Starkopfi]], hiljem Voldemar Melliku skulptuuriateljees. /> [[1919]]. aastal pandigi ta [[Pallas (kunstikool)\|Kunstiühingu Pallas kunstikoolis]] kirja kui esimene õppemaksu tasuja. Jasmiin alustas õpinguid esialgu [[Anton Starkopf\|Anton Starkopfi]], hiljem Voldemar Melliku skulptuuriateljees. Kui [[1921]]. aastal kunstikooli juures joonistamisõpetajate ettevalmistamiskursused avati, oli Jasmiini vanemate kindlaks sooviks, et ta neist osa võtaks. Et üheks õppima asumise tingimuseks oli maalitehnikate valdamine, pidi Jasmiin skulptuuriõpingud katkestama ning asus [[1922]]. aastal õppima [[Nikolai Triik\|Nikolai Triigi]] maaliateljees. [[1923]]. aastal sooritas Jasmiin kõik joonistamisõpetajate kursusel nõutavad eksamid. [[1924]]. aastal vabanes [[Tartu Naisühingu ~~kutsekool~~Kutsekool]]is joonistusõpetaja koht ning Jasmiin alustas seal joonistamisõpetaja tööd, jätkates ühtlasi õpinguid Triigi maaliateljees. Et Jasmiini kohuseks oli peale joonistamise õpetamise anda ka kostüümiajalugu ning [[stiiliõpetus]]t (erirõhuga kodusisustusele ja [[ornamentika]]le), siis täiendas ta enda teadmisi iseseisvalt raamatukogus. Suure koormuse tõttu pidi Jasmiin [[1925]]. aastal maaliõpingud katkestama. 1925. aastal määrati Jasmiin Lasteaednikkude Seminari joonistamise- ja voolimisõpetajaks, kus ta töötas kolm aastat, kuni kooli likvideerimiseni. 37. rida ⟶ 36. rida: Olles mõne aastaga omandanud joonistusõpetaja vilumuse, tekkis Jasmiinil uuesti võimalus poolelijäänud õpinguid jätkata ning [[1932]]. aastal asus Jasmiin [[Pallas (kunstikool)\|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] skulptuuri õppima. [[1934]]. aastal viidi Jasmiin meistriateljeesse. Jasmiin ei olnud ~~aga~~meistriateljee tingimustega rahul ning on kirjutanud järgmist: "''Esteks ei antud mulle omaette tööruumi, nagu see oli tavaks meisterateljeeõpilaste puhul, vaid ma pidin töötama ruumis, kus töötas ka üks maalide meisterateljee õpilane ja kui sinna ruumi tuli veel üks, siis määrati minu lõputööde valmistamise ainsaks kohaks valamisruum keldris... Ruumi puudusel pidin ma raiumisetööd tegema K. Kunstikool Pallas'e õuel, kõikide silme all.''" Siiski suutis Jasmiin [[1937]]. aastal Kunstinõukogule esitada kuus lõputööd: 3/4 elusuuruses graniidist kahefiguurilise "Ema ja poja", elusuuruse figuuri "Kartlik", 3/4 elusuuruse kipsist "Neiu allikal", ca 50 cm kõrguse "Mõtiskleva tütarlapse", ca 40 cm kõrguse istuva figuuri "Väsinud" ja pronksist "Poisi pea". Jasmiin tunnistati täieliku kursuse skulptuuri alal lõpetanuks. Jasmiini töö "Ema ja poeg" omandati [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus\|Kujutava Kunsti Sihtkapitali]] poolt ja paigutati toonasesse Kadrioru lasteparki. Jasmiin küll soovis rohkem pühendada aega loometööle, kuid pidi majandusliku stabiilsuse tagamiseks jätkama tööd joonistusõpetajana. 1942. aastal, [[~~saksa~~Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\|Saksa okupatsiooni]]i ajal, eemaldati Jasmiin joonistamisõpetaja töölt. Jasmiin asus peale seda [[Tartu Naisühingu Kutsekool]]i rõivaõmblemist õppima, plaaniga praktilisi oskusi omades avada oma ettevõte, kus olla nii [[moedisainer]] kui töökoja juhataja. [[1944]]. aasta kevadel, kui Jasmiin oli juba õpingute lõpusirgel, tabas teda [[Märtsipommitamine\|Tartu pommitamisel]] raske kaotus -– maja [[Kompanii tänav]]al, kus Jasmiin elas, sai tabamuse. Koos muude isiklike asjadega ning loominguga hävis ka Jasmiini kipsist originaal "Neiu allikal". Jasmiin otsustas kodumaalt lahkuda ja [[2. oktoober\|2. oktoobril]] 1944 jõudis ta [[Suur põgenemine\|põgenikepaadiga]] Slite sadamasse [[Rootsi]].

Amanda Jasmiin: erinevus redaktsioonide vahel