Vana-Vändra mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 68</ref>
 
Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti kõlakoda, tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Noorteparki'' või ''Kureparki''. Need uusehitised lammutati 1977. aastal.<ref>[[Hiie Piirsalu]]. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13</ref>

Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.
 
==Kirjeldus==
28. rida ⟶ 30. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Hiie Piirsalu]]. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13
*[[Valdo Praust]]. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. [[Tänapäev]]. Tallinn 2009. Lk 68
*Valdo Praust. "Vana-Vändra mõis (''Alt-Fennern'')". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231