Kommunikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

#kommunikeeritudkommunitseeritud aktsioonis osalejate arv/aktiivsus või nende tegevuse tulemus

Kommunikatsiooni jälgitakse taime organismi siseselt, nt taime rakkudes ja rakkude vahel, samade taimede ja sugulastaimede vahel, taimede ning mitte-taimede vahel, eriti juure tasandil. Taimed kommunikeerivadkommunitseerivad [[risoom]]i bakteri kaudu, seened ja putukad mulla kaudu. Neid infovahetusi juhivad süntaktilised, pragmaatilised ja semantilised reeglid ja need on võimalikud tänu taimede detsentraliseeritud "närvisüsteemile". Sõna "neuron" pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab "taime fiiber"taimekiudu, ja hilisem uuring näitab, et enamik mikroorganismi taime kommunikatsiooni on neuroni-sugused<ref>Baluska, F.; Marcuso, Stefano; Volkmann, Dieter (2006). [https://books.google.com/books?id=IH9N4SKWTokC&pg=PA19 ''Communication in plants: neuronal aspects of plant life'']. Taylor & Francis US. p. 19. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/3-540-28475-3|3-540-28475-3]]. <q>...the emergence of plant neurobiology as the most recent area of plant sciences.</q></ref>. Taimed kommunikeerivadkommunitseerivad ka õhu kaudu<ref>an T. Baldwin, Jack C. Schultz (1983). "Rapid Changes in Tree Leaf Chemistry Induced by Damage: Evidence for Communication Between Plants". ''Science''. '''221''' (4607): 277–279. [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1126/science.221.4607.277|10.1126/science.221.4607.277]].</ref>, kui neid [[herbivoor]]selt rünnatakse, millega omakorda hoiatatakse lähedalasuvaid taimi. Paralleelselt toodavad nad ise õhu kaudu levivaid osakesi, et meelitada ligi parasiite, kes neid herbivoore ründaksid. Stressiolukorras suudavad taimed genoomide üleselt, mille nad on pärinud oma vanematelt ja viidata vanavanemate või vana-vanavanemate genoomidele.

Seened kommunikeerivadkommunitseerivad, et koordineerida ja organiseerida oma kasvu ning arendada viljakehade kasvu. Seenelised kommunikeerivadkommunitseerivad teiste seentega, aga ka muude organismidega. Eriti bakteritega, ainuraksete eukarüootidega, taimede ja putukadega biokeemiliste ainete abil, mis tulenevad biootikast. Biokeemilised ained vallandavad seenelised organismid käituma väga konkreetsel viisil. Samas, kui need samad keemilised molekulid ei ole osa biootilisest sõnumist, siis seeneorganism ei reageeri. See viitab sellele, et seeneorganismid suudavad vahet teha nende molekulide vahel, mis on osa bioonilisest sõnumist ja mis ei ole. Seni teatakse viit peamist signaali saatvat molekuli, mis koordineerivad erinevaid käitumismustreid, nagu filamentatsioon, paaritus, kasv ja patogeensus. Käitumise koordinatsioon ja signaali sisu tootmine saavutatakse tõlgendamise protsessis, mis lubab organismil vahet teha sama ja erineva, biootilise indikaatori, sarnase või erineva biootilisel sõnumil ja isegi eristada "müra", nt sarnased molekulid ilma biootilise sisuta.