Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

erinevat tüüpi toimetamist (senised toimetusmallid välja, sest nende põhjus pole arusaadav)
(erinevat tüüpi toimetamist (senised toimetusmallid välja, sest nende põhjus pole arusaadav))
{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}}
{{See Artikkel|1917−1919 tegutsenud omavalitsusorganist|Põhja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani|Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{Asutus
|Nimi = Eestimaa kubermangu<br>Kubermangu Ajutine Maanõukogu<br>Maanõukogu<br>Eesti Maapäev
|Embleem =
|Embleemiallkiri =
|Pildiallkiri =
|lühend =
|moodustatud = [[12. aprill]] [[1917]]
|likvideeritud = [[23. aprill]] [[1919]]
|tüüp = Esinduskogu
|eesmärk =
|veebileht =
}}
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''' (teised, mitteametlikudmitteametlikult tuntud ka nimetused:kui '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu''', '''(Eesti) Maapäev''', '''Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu'''), oli 1917. aastal [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Linnavolikogu|linna]]- ja [[vallavolikogu]]de esindajatest moodustatud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[omavalitsus]]organ. Alates 1918. aasta novembrist kuni [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulekuni 1919. aasta aprillis tegutses Maanõukogu [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rahvaesindusena.
 
== Maanõukogu loomine ==
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''' (teised, mitteametlikud nimetused: '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu''', '''(Eesti) Maapäev''', '''Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu''') oli 1917. aastal [[Linnavolikogu|linna]]- ja [[vallavolikogu]]de esindajatest moodustatud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[omavalitsus]]organ. 1918. aasta novembrist kuni [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulekuni 1919. aasta aprillis tegutses Maanõukogu [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rahvaesindusena.
[[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]]
==Maanõukogu loomine==
 
[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.
 
7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
 
=== Maanõukogu koosseis ===
Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 14. juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeri]], 7 [[Eesti Demokraatlik Erakond|demokraati]], 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|radikaaldemokraat]]i, 1 [[Baltisakslased|baltisaksla]]ne, 1 [[Eestirootslane|eestiroorootslane]] ning 3 parteitut.
 
=== Maanõukogu ülesanded ===
Maanõukogu ülesanded olid:
* Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine,
*Maakassa ja rüütelkonna varade valitsemine,
*kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste väljatöötamine.
===Maanõukogu tegevus===
 
=== Maanõukogu tegevus ===
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]].
 
15. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
 
== Kaksikvõim Eestis 1917. aastal ==
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada [[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning Venemaa bolševikkude loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti Kommunistlik Partei|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]], veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].
{{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada [[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning Venemaa bolševikkude loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti Kommunistlik Partei|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]], veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].
 
Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.
 
Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Valter Klein|Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri [[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]. Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli [[Edasi]].
 
== Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti iseseisvuse manifest|Saksa okupatsioon (1918)}}
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
 
Ajavahemikul [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.
 
== Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris ==
[[19. november|19. novembril]] 1918 võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.
 
Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.
 
== Eesti Ajutise Maanõukogu juhatus ja liikmed ==
=== Juhatus ===
 
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr>
</table>
 
=== Liikmed ===
{{div col|3}}
 
#[[Juhan Mihkel Ainson]]
#[[Jaan Anvelt]] – heideti välja [[5. veebruar]]il [[1919]]
#[[Karl Johannes Virma]]
#[[Jaak Ümarik]]
{{algusdiv col end}}
 
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}}
{{lõpp}}
{{Commonskat|}}
==Välislingid==
*[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 - 1919)], The National Archives of Estonia
* [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega
== Vaata ka ==
*[[Eesti iseseisvuspäev]]
*[[Riigikogu]]
 
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 - 1919)], The National Archives of Estonia
* [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}}
{{lõpp}}
 
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]