Kasutaja:Akvaino/Messias: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Messias''' ([[heebrea keel]]es משיח מָשִׁיחַ''<small> </small>mashiaẖ, ''<nowiki/>'salvitu'; [[vanakreeka keel|vanakreekakeelses]] [[Septuaginta]]s Μεσσίας ''Messías''; tõlgituna kreeka keelde Χριστός ''Khristós'', [[ladina keel|ladinapäraselt]] ''Christus'') oli algselt [[Vana Testament|Vana Testamendi]] salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige [[Jesaja raamat]]u prohvetlikes ennustustes [[Taavet]]i soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Buttrick, G. A (Ed.)|pealkiri=The Interpreter´s Dictionary of the Bible|aasta=1962|koht=Nashville|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=360}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Adler, C., Bacher, W. et al. (Eds.).|pealkiri=The Jewish Encyclopedia (Vol 8)|aasta=1904|koht=London|kirjastus=Funk & Wagnalls Company|lehekülg=505}}</ref>
[[Kristlus]]es on sõna kreekakeelsest tõlkest saanud [[Jeesus]]e tiitel [[Kristus]]. Jeesust peetakse kristluses messiaks, kellest [[Jesaja]] raamat räägib.
6. rida:
Mõiste „messias“ tuleb heebreakeelsest sõnast, mis tähendab „võitud“. Kreeka keeles on selle täpseks vasteks ''christos.'' Heebrea piiblis kasutatakse seda mõistet juutide kuninga kohta, keda salviti õliga tema ametissepühitsemise tseremoonial sümboolse märgina Jumala soosingust. (1 Saamueli 10:1; Psalm 2:2)
Pärast Juuda riigi kukutamist babüloonlaste poolt 587. aastal eKr hakkas mõiste „messias“ viitama Iisraeli tulevasele vabastajale. Idee tulevasest messiast, kes viib täide Jumala tõotused ning on justkui tulevane kuningas Taavet, valitsedes Iisraeli rahvast iseseisva riigina tõotatud maal, tuleb tõenäoliselt juutide pärimusest, mille kohaselt Jumal lubas Taavetile, oma lemmikkuningale
Terminit "Messias/salvitud" ei mainita kuigi tihti Heebrea piiblis ega hilisemates judaistlikes kirjutistes, mis jäävad ajaperioodi 200 eKr kuni 100 pKr, ning mitte kordagi ei esine seda seoses tulevase päästja või vabastajaga. Sõna on kasutusel kuningate ja (ülem)preestrite ametisse pühitsemisel ning ühel korral rääkides prohvetist. Suuremal osal kordadest on mõiste kasutusel seoses kuninglike isikutega. Jumaliku initsiatiivi rõhutamisele viitab väljendi "Issanda võitud" tihe kasutamine. Kuningate jumalik salvimine osutab Iisraeli Jumala ning ametisse määratud kuninga ainulaadsele ja lähedasele suhtele ning viimasele on antud võim Jumala nimel valitseda. Kuningas on Jumala maapealne esindaja, kes osaleb Jumala suveräänses valitsemises. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Freedman, D. N., Herion, G. A et al (Eds.).|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary (Vol 4)|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=777-779, 787}}</ref>
Kuninglikes psalmides meenutatakse Jumala lubadusi ning juhtnööre Taavetile ja tema dünastiale. Psalmistid esitavad kaugeleulatuvaid väiteid, kuid need on alati seotd võimuloleva kuningaga, mitte Taaveti tulevase pojaga. Siiski jätkati nende psalmide laulmist ka kaua aega pärast seda, kui Iisraelil enam kuningat ei olnud, mis lõi ootuse ideaalsest tulevasest taavetlikust kuningast. Sama tegid ka ettekuulutused tulevasest kuningast, kes tuleb Taaveti soost. Viimastes terminit "võitud" ei esine. Juudi kirjutiste analüüsimisel on selgunud, et meie ajaarvamise alguses ei olnud sõna "Messias" laialdaselt kasutusel Jumala esindaja või vahendaja kohta, kes märgiks Iisraeli ning rahvaste jaoks uue rahuajastu algust. Jumalast ajendatud radikaalse ja lõpliku muutuse ootus ei hõlmanud tingimata jumalikke päästjaid.
Hilisemastes juudi kirjutistes... (lk 786 jj) <ref name=":1" />
<br />
13. rida ⟶ 23. rida:
Uue Testamendi ajaks oli juutidel tulevasest vabastajast mitmeid erinevaid ettekujutusi tekkinud: Taaveti-laadne sõdalasest kuningas, kosmiline üleloomulik maailma üle kohtumõistja või preesterlik valitseja, kes tõlgendaks Jumala seadust inimestele autoriteetseil viisidel. Kõiki neid tunnuseid on antiiksetes judaistlikes allikates seostatud mõistega „messias“. Mitte üheski Uue Testamendi eelses allikas pole aga tulevasele messiale viidatud, kui kellelegi, kes kannatab ja sureb inimeste pattude eest. See arusaam näib olevat kristlik loome. See võib olla kombineeritud arusaamast tulevasest messiaanikust lunastajast ning ettekujutusest, et tõeliselt õiglane kannatab (mida väljendavad näiteks sellised kirjakohad piiblis nagu Psalm 22 ja 69 ning Jesaja 53). Mõistet „messias“ ei esine neis kirjakohtades aga kordagi. <ref name=":0" />
Jeesuse kuulutamine Messiaks lõi esimestes kristlaste jaoks põhjalikku tõlgendamist vajava olukorra. Juutidest usklikele tekitas see koheselt kognitiivse dissonantsi (konflikt/pinge kahe idee või idee ja kogemuse vahel), sest olukord ei sobinud kokku Toora sümbolistliku maailmaga. Esimese sajandi juutidel oli mitmesuguseid erinevaid messiaanlikke ootusi, kuid mis tahes messialt eeldati olukorra paremaks muutmist, n-ö rahva taastamist. Selles osas ebaõnnestus Jeesus täielikult, tema tõttu ei paranenud juutide olukord üldse. Toora rangete dogmade kohaselt polnud ta ka ei õiglane ega õige messias: evangeeliumites räägitake, kuidas Jeesus sabati pühitsemist rikkus (Mk 2:23-3:6), puhtuse nõudeid eiras (Mk 7:1-23) ning "patustega" lävis (Lk 7:34; 15:1-3). Kõige problemaatilisem oli tema surm. Pauluse kirjutistest tuleb selgelt välja, et paganatele oli ristil juhtunu "narruseks" - taolisel viisil läksid surma orjad, mitte ülikud - ning juutidele "ärrituseks" (1 Kr 1:18-25). Tooras tundus viidatavat Jeesuse ristisurmale, kuulutades: "Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub" (5 Ms 21:23 ja Gl 3:13). Siin ilmneb ääretu kognitiivne dissonants. Kas Jeesus on Jumala püha ning õigane Issand, kes annab Püha Vaimu? Või tõestab ristilöömine hoopiski, et ta on Jumala poolt neetud ning nii läbikukkunud kui ka vale messias? Lood, milles Jeesuse vägi ilmneb imetegudes või mis kannavad edasi tema tarkust tähendamissõnade ja aforismide kaudu, ei tekitanud sisemist vastuolu ning nende tõlgendamine ei eeldanud suurt pingutust. Ristisurmaga oli aga teine lugu. Toora tekste hakati üle lugema ning tõlgendama. Sel ajal elavad juudid ei näinud Jesaja raamatu 52-53 peatükki, mis räägib süütust teenrist, kes teiste eest kannatab ning ise õigeks jäädes nende patud kannab, kui viidet Messiale. Jeesuse järgijad seevastu nägid. Samuti ei lugenud juudid 22. psalmi, milles räägitakse õiglasest mehest, kes ülekohtuste käes piineldes hüüab: "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?" ning kelle Jumal seejärel vabastab, kui messiaanlikku kirjakohta. Jeesuse järgijad aga lugesid. Kuigi autul viisil ristil suremine tundus Jeesuse messia tiitli jaoks kõlbmatuks muutvat, leiti niimoodi pühakirja üle lugedes ning tõlgendades siiski võimalus Jeesust Kristusena mõista. <ref>{{Raamatuviide|autor=Johnson, L. T.|pealkiri=The New Testament: A Very Short Introduction|aasta=2010|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=21-23, 25-26}}</ref>
<br /> === Messia tiitlid/nimetused ===
* '''Inimese Poeg''' - selline tiitel esineb esmakordselt Vanas Testamendis Taanieli raamatu 7. peatükis (13. salm).
* Jumala Poeg - Nimetust "Jumala Poeg" mõisteti kui Messia tiitlit ning selle algupära on tagasiviidav Heebrea piiblis/Vanas Testamendis olevatesse prohveteeeringutese (näiteks Psalm 2: "Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu"). Sellest lähtuvalt sai nimetusest sünonüüm sõnale "Kristus". Kindlasti mõistsid tolle aja juudid nimetust messiaanlikult: Messias kui selline tähendas nende jaoks Jumala Poega.
* Taaveti Poeg <ref>{{Raamatuviide|autor=Hastings, J. (Ed)|pealkiri=Dictionary of Christ and the Gospels (Vol 2)|aasta=1908|koht=New York|kirjastus=C. Scribner´s sons|lehekülg=171, 173-176, 221}}</ref><br />
== Viited ==
| |||