Kortikosteroon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=oktoober}}
'''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisool ja 11β,21-dihüdroprogesteroon,<ref name="test" /> on 21-süsinikuline [[steroidhormoon]] [[kortikosteroidid]]e klassist, mida toodetakse [[neerupealiste koor]]es. See on näriliste ja muude loomade [[stressihormoon]].
[[Pilt:Corticosterone-2D-skeletal.svg|pisi|Kortikosterooni molekul]]
4. rida ⟶ 5. rida:
Paljudel liikidel, sealhulgas [[Roomajad|roomajatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[närilised|närilistel]] ja [[linnud|lindudel]], on kortikosteroon põhiline [[glükokortikoid]],<ref name="urle.hormone | The Hormones : Corticoids" /> mis osaleb energia regulatsioonis, immuunreaktsioonides ja stressivastustes.
 
Siiski on inimestel kortikosteroon algne glükokortikoid, mida toodetakse esmaselt [[neerupealis|neerupealsete]] koore ''zona fasciculatasfasciculata''<nowiki/>'s. Inimeste jaoks on kortikosteroon nende peamise stressihormooni, kortisooli, analoog. Kortikosteroonil on ainult nõrk [[glükokortikoid]]ne ja mineraalkortikoidne mõju inimesele ja on oluline peamiselt vahelülina steroidogeneetilises rajas [[pregnenoloon]]ist aldosteroonini. Kortikosterooni muudetakse aldosterooniks aldosterooni süntaasi kaudu. See protsess toimub neerupealiste pindmise kihi rakkude mitkokondrites. Need rakud asuvad ''Zonazona glomerulosasglomerulosa''<nowiki/>'s, mis on endokriinsete rakkude kõige pealmisem regioon neerupealistes.
Kortikosteroon on mineraalkortikoidi aldosterooni eellasmolekul, mis mõjutab peamiselt [[naatrium]]i ja [[kaalium]]i tasakaalu loomorganismis.
 
10. rida ⟶ 11. rida:
On tehtud palju uurimusi selle kohta, kuidas kortikosteroon [[Linnud|linde]] mõjutab.
 
Kortikosteroon inhibeerib [[Valgud|valkude]] sünteesi ning lagundab neid. LindudelLinnud, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on sulgimise ajal väiksema sulekasvuga ja nad eiega suuda niikuigi kiiresti lendama hakata. Selle tõttu paljud linnud vähendavad sulgimise ajal oma kortikosterooni taset, et vältida uute sulgede lagunemist.<ref name="MBtab" />
 
Kortikosteroonil on ka mõju lindude arenemisele. Linnupoegadel, kelle kortikosterooni tase on kõrgem, nõuavad rohkem toitu ja on agressiivsemad, lühikeses perspektiivis tähendab see seda, et lind saab süüa suurema tõenäosusega, aga pikas perspektiivis, suurem kortikosteroonitase varajases elueas mõjutab linnu kognitiivseid funktsioone, kuhu alla käib erinevate probleemide lahendamine ja häired, mis on seotud toidu nägemisega.<ref name="I8929" />
27. rida ⟶ 28. rida:
== Kortikosteroon madudel==
 
Puutudes kokku ennustamatute ja võimlaikvõimalik, et isendi eluspüsimiseks ebasoodsate tingimustega, nagu söögipoolise nappus, rasked kliimaolud, rünnakuoht suurendavad roomajatel ''hypothalamic–pituitary–interrenal axis'' (HPI) telje aktiivsust ja kõrgenebsuureneb glükokortikoidide eritamine. Selle stressi-indutseeritudstressindutseeritud tasemetõusu tulemusel toimuvad uurijate arvates muutused ka [[füsioloogia]]s ja [[käitumine|käitumises]] (sh paljunemiskäitumises).
 
Ühes uuringus kasutati 5 aasta vältel kogutud andmeid, et testimaksuurida seoseid glükokortikoidide taseme ja elurütmi vahel ''[[Thamnophis elegans]]'' <nowiki/>'i (Baird & Girard, 1853) kiire ja aeglase elurütmiga lähestikku paiknevates (1–25&nbsp;km) populatsioonides asukohaga[[USA]] Eagle[[California]] Lake,osariigi California,Eagle USALake'is.
 
Hiljutise uurimuse raames tuvastati, et vabalt roomavatel kiire elurütmiga graviidsetel emastel oli kortikosterooni tase madalam kui aeglase elurütmiga emastel, näidates [[ökotüüp]]ide erinevust ka HPI- telje toimimises.
 
Uuringu käigus testiti korduvalt nende [[madu]]de [[vereanalüüs]]ide kortikosterooni taset, kõikide analüüside tulemused näitavat, et aeglasema rütmiga madude kortikosterooni tase oli aastate lõikes kõrgem kui kiire rütmiga madudel.<ref name="ibgVW" />
42. rida ⟶ 43. rida:
Kortikosteroonil ei ole mitte ainult efekti emotsionaalsetele mälestustele, vaid ka äratundmismälule ning mälus seoste loomisel.
 
Mis puudutab äratundmis- ja pikaajalist mälu, siis nende osas on kortikosteroonil varieeruvaid mõjusid. Uuringud näitavad, et teatud kemikaali muutumine ja ajuprotsessid, mis mõjutavad kortikosteroonitasemeid, võivad samuti mälule mõju avaldada. Uuringutes, mis on tehtud rottide peal, on näha, et kortikosterooni kontsentratsiooni kõikumised väiksemates kogustes ennetavad stressi põhjustatud kahjustusi äratundmismälule. Need madalamad tasemed näivad olevat seoses stressi põhjustatud halvenenud CA1 pikaajalise tugevnemisega ja selle parandamisega.<ref name="MmzpS" /> Uurijad, kes on uurinud stressi mõjusid pikaajalisele mälule, on täheldanud huvitavaid tulemusi. Pikaajalise mälu tekkimine (testitud 24h24 h hiljem) paranes kortikosterooni abil mõnes tehtud uuringuis, samas kui pikaajalise mälu püsivust (testitud vähemalt 1 nädal hiljem) aitas kortikosteroon kaasa ainult hilisemates mälu tugevnemiste ja taastugevnemiste faasides.<ref name="oS7EO" /><ref name="stress" /> Stress hõlbustab emotsionaalse mälu tugevnemist, kuid häirib taastugevnemist. Nagu eelnevalt mainitud, pikaajalise mälu püsivust suurendatakse valikuliselt, kui stressi ja kortikosterooni tase tõuseb hilise faasi ajal pärast mälu taastamist.<ref name="stress" /> Mis puutub pikaajalise mälu vastupidavust, siis selle taastamisel või omandamisel on väike ajavahemik, kus püsivus on mõjutatud. Need uuringud leidsid, et kui pikaajalise mälu püsivust valikuliselt mõjutada sõltuvalt mäluetapist, jääb pikaajalise mälu moodustumine puutumata pärast kindla aja möödumist. Praeguseni pole uuringud jõudnud ühele arvamusele, kas
need protsessid on või ei ole sõltuvuses kortikosterooniga.