Rannaniit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Matsalu laht Haeska rannaniit.jpg|pisi|Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist
[[Pilt:Santagadea.jpg|
'''Rannaniit''' (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal [[rohumaa]], mis [[kõrgvesi|kõrgvee]] aegu võib jääda vee alla.<ref name=":0" />
Rannaniidud asuvad [[Eesti]]s peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on niitudel mitmekesine, millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg-kärnkonn. Rannaniitusid on talurahvas kasutanud peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heinavalmistamiseks. Üldiselt ohustab tänapäeval rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu.[[
== Eesti rannaniidud ==
[[Pilt:Pikla rannaniit.JPG|pisi|Pikla rannaniit [[Luitemaa looduskaitseala]]l
[[Pilt:Haeska rannaniit.jpg|pisi|Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis
=== Iseloomustus ===
Rannaniidud on sajandeid olnud põline loomade karjatamise koht, seda ala on nimetatud rannakarjamaaks või rannarohumaaks. Tegelikult on aga rannakarjamaa puhul tegemist rohumaaga, mida mitte kunagi ei ole niidetud vaid kariloomadega (näiteks lammaste või veistega) karjatatud. Need alad, mida aga oli võimalik niita ehk millelt oli ära koristatud suured kivid, kandsid nimetust rannaniit. Rannaniidud on populaarsed madala rannikuala puhul, mille tõttu sagedase kõrgvee tagajärjel on rannaniidu mullad sooldunud ja neid kasvavad antud tingimustele kohanenud taimeliigid. Rannaniidu taimestik on väga mitmekesine ja tänu headele kasvutingimustele lopsakas, mis oli ka põhjus, miks neid kasutati karjamaade või heinamaadena.<ref name=":4" />
Erineva veeseisu alusel on võimalik rannaniidud jagada kolmeks tasemeks. Madalaim tase on allpool keskmist veepiiri ning enam üleujutatud. Keskmine tase on ülalpool keskmist veepiiri, aga üleujutatav kõrgvee ajal. Kõrgeim tase on ülalpool kõrgveepiiri ehk moodustab rannalähedase niidu, kuhu merevesi ei ulatu, aga tuulega levivad sinna soolapritsmed.<ref name=":1" />
27. rida:
Omapärased kohad rannaniidu sees on soolakud (auruva mereveega alad), kus kasvavad kõrgemat soolsust eelistavad taimed, nagu soolarohi, rand-soodahein ja nadahein. Soolakute teket võib soodustada liigne kariloomade karjatamine.<ref name=":2" /> Peale selle esineb paljakssöödud rannaniitudel erosiooni. Kõrgvee ajal täituvad tekkinud madalad alad mereveega. Nõgudesse jäänud vee aurumise järel soolad kontsentreeruvad.<ref name=":1" />
Eesti liigirikkamatelt rannaniitudelt võib leida ka erinevaid käpaliste liike, nagu [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] ja [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica''). Lisaks käpalistele leidub kaitsealustest liikidest rannaniitudel [[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus'') ja [[emaputk]] (''Angelica palustris'').<ref name="InWuz" /> [[
Puu- ja põõsarinne on rannaniitudel suhteliselt hõre. Tavaliselt paistavad silma üksikud harilikust kadakast ja kibuvitsast koosnevad põõsatukad.<ref name=":0" /> Kariloomad kasutavad neid peamiselt putukate tõrjumiseks või suvel varju leidmiseks.
==== Loomastik ====
Üheks tuntuimaks rannaniidu elanikuks oli umbes kolmkümmend aastat tagasi kõre ehk [[juttselg-kärnkonn]] (''Bufo calamita''). Praeguseks on kõre säilinud vaid Lääne-Eesti ranniku ja saarte üksikutel aladel.<ref name=":2" /> Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist.<ref name=":1" />
Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. Eesti aladel kirjeldatud [[
==== Linnustik ====
86. rida:
<ref name=":3">[http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Rannaniidud/ Rannaniidud] Vaadatud: 16.10.2014</ref>
<ref name=":2">[http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/poollood_01.pdf Pool-looduslikud kooslused] Vaadatud: 16.10.2014</ref>
<ref name=":6">[http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannaniitude_hoolduskava_2011.pdf Rannaniitude hoolduskava] Vaadatud 16.10.2014</ref>▼
<ref name="InWuz">[http://www.keskkonnaamet.ee/public/linnalehmad/Microsoft_PowerPoint_-_Rannaniitude_vaartustest_-_KOV_teabeuritus_03.10.13_M.pdf Rannaniitude väärtusest ja kaitsest] Vaadatud: 16.10.2014</ref>
▲<ref name=":6">[http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannaniitude_hoolduskava_2011.pdf Rannaniitude hoolduskava] Vaadatud 16.10.2014</ref>
}}
| |||