Kobras: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 213.219.113.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
|||
33. rida:
==Välimus==
[[
Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.
49. rida:
==Elupaik==
[[
Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad [[järv]]e või [[jõgi|jõe]] kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ([[paju]]sid, [[pappel|papleid]] ja [[haab]]u) ja et oleks külluses [[rohttaim]]estikku, mis on kopra põhitoit.
82. rida:
===Ehitustegevus===
[[Pilt:Koprapuu.jpg|pisi|Kopra näritud puu]]
[[
[[Euroopa kobras|Euroopa kopra]] (''Castor fiber'') ja [[Kanada kobras|kanada kopra]] (''Castor canadensis'') elutegevus on võrdlemisi sarnane. Selle käigus luuakse kanaleid, tiike, tamme ja märgalasid. Kanalid võimaldavad laiendada toitumisala ja ohutult transportida toiduvarusid. Kanalite võrk võib ulatuda mitmesaja meetrini.
Tammide suurus varieerub sõltuvalt ehitusmaterjali olemasolust ja asukohast. [[Heitlehisus|Heitlehiste]] puude ja põõsaste rohkus kallastel tagab kobraste suurema arvukuse. Mida rohkem on alal kopraid, seda suurem on ka sealne ehitustegevus. Tammide tõttu tekivad [[üleujutus]]ed, mis hävitavad metsaseid alasid. Sellega samaaegselt luuakse aga tiike ja märgalasid.
On täheldatud, et Kanada kobras ehitab rohkem tamme kui Euroopa kobras. Mõlema kopra loodud tammide mõju [[Keskkond (ökoloogia)|keskkonnale]] on aga sarnane.
===Mõju märgaladele===
Kopra loodud märgalade suurus sõltub tammidest ning nende asukohast. Tammide ehitamise tulemusel suureneb märgalade kaldapealse [[Elurikkus|ökosüsteemi mitmekesisus]]. Tulemuseks on ka eri tüüpi märgalade teke. Kopra loodud märgalad võivad kaasa aidata [[soontaimed]]e rikkuse suurenemisele ja võivad luua eluks sobivaid tingimusi liikidele, kes varem sel alal elada ei suutnud.
===Mõju taimedele===
Kobras on [[Herbivoor|taimtoiduline]] loom . Ta eelistab [[Puittaimed|puittaimi]] ning eriti nende [[Puukoor|koort]], [[võrse]]id ja [[leht]]i, aga toitub ka [[rohttaimed]]est ja veetaimestikust. Koprad eelistavad toitumisel selliseid liike nagu [[lepp]], [[Harilik saar|saar]], [[haab]], [[kask]], [[kirsipuu]] ja [[pähklipuu]].
===Mõju veekogudele===
119. rida:
Samuti on märgatud kopra mõjutatud alade, eelkõige märgalade olulisust lindudele, eriti [[Veelinnud|veelindudele]], kes toituvad kaladest.<ref name="Fish" /> Lisaks toidule pakuvad kopratiikide kaldapealsed alad neile kaitstud pesakohti, kus saab talvituda.<ref name="Castor" /> Kopratiigid on olulised ka partidele. Sealne aeglane, soe ning toidust pakatav vesi meelitab parte nagu [[piilpart]] ja [[sinikael-part]]. Ka on kopraaladel täheldatud [[rähn]]i, aga ka rabalindude pesitsemist ja toitumist.<ref name="Castor" />
[[
Kopral on positiivne mõju [[hirv]]edele ja [[Põder|põtradele]], tagades neile hea taimestikuga toitumis- ja elupaiku. Samuti loovad nad paljunemisalasid [[ilves]]tele. Kobras ise on oluline [[Hunt|hundi]] toidulaual.<ref name="Castor" />
|