Redaktsioon: 11. juuli 2019, kell 10:57 redigeeri Kask (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2365 muudatust Täiendus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. oktoober 2019, kell 07:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
34. rida: Taimekoosluste ja haudelinnustiku ([[kurvitsalised\|kurvitsaliste]] pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv [[rannaniit]] ja Kõinastu lee laiud. Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis [[hanelised\|haneliste]] ja [[kurvitsalised\|kurvitsaliste]] rändepeatuspaik. Laid kuulub [[Kõinastu hoiuala]] koosseisu ja on ~~loduskaitse~~looduskaitse all. == Ajalugu == [[Keskaeg\|Keskajal]] kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega ''Drotzenholm'', [[Maasilinna foogtkond\|Maasilinna foogtkonnale]]. [[16. sajand]]i alguses oli laiul kaks [[talu]] ja nimeliselt on esimest laiu elanikku teada [[1592]]. aastast: Keneste Maz. Hiljem asus saarel väike [[küla]] – näiteks [[1834]]. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Laiu elanikud said perenimed: Kesküla, Kivihall, Kohal, Lember ja Võrklaev. 1930.~~-ndatel~~ aastatel asus Kõinastus 9 ~~erinevat~~ kinnistut, lisaks 2 kinnistut [[Ööriku]]l, mis loeti Kõinastu haldusalla kuuluvaks. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal [[1. oktoober\|1. oktoobril]] [[1944]] põletati kõik saarel asunud talud. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult [[1965]]. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal [[1989]] oli neid viis. Aastal [[2007]] tegutses saarel üks talumajapidamine. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas saarel 4 elanikku, kuid 2017 elas vaid üks elanik. 48. rida: == Kõinastu kultuuriloos == Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi "[[Mehed ei nuta]]" ~~materjale~~materjalist. == Viited ==

Kõinastu laid: erinevus redaktsioonide vahel