Fütohormoonid: erinevus redaktsioonide vahel

== Giberelliin ==

Algselt arvati, et [[giberelliinid]] on [[fütotoksiin]]id, sest patogeenne seen eritas giberelliine riisitaimedele, põhjustades taimede soovimatut pikkuskasvu. Hiljem avastati, et giberelliini leidub kõigis taimedes ja see on oluline kasvu- ja diferentseerumisprotsesside regulaator.<ref name="viide1" />

Sarnaselt auksiinidega mõjutavad ka giberelliinid varre pikkuskasvu, kuid erinevaid kudesid. Giberelliinid mõjutavad [[sõlmevahe]] pikkust [[Kõrgemad taimed|kõrgematel taimedel]] ja auksiinid koleoptüüli kasvu heintaimede võrsetel. Giberelliinide toimet saab hinnata, kui võrrelda normaaltüüpi taimi [[mutant]]idega, kellel puudub aktiivse giberelliini sünteesi võime. Giberelliinide puudumisel on taim kääbuskasvuline ja kui sellele giberelliine manustada, siis kasvab see sama pikaks kui normaaltüüpi taim.<ref name=":0" />

 

[[Tsütokiniinid]] avastati, uurides faktoreid, mis paneksid täiskasvanud mittejagunevad taimerakud toitelahuses jagunema. Sünteetilise [[adeniin]]i derivaat on [[kinetiin]], mis koos auksiiniga omas tugevat [[Raku jagunemistsükkel|rakujagunemist]] stimuleerivat toimet. Hiljem avastati, et [[kookospähkel|kookospähklites]] ja noortes maisiterades esineval [[zeatiin]]il on taimerakkudele sarnane mõju nagu kinetiinil. Zeatiin on adeniini või aminopuriini derivaat, mis tänu molekuli kuuendale lämmastikule kinnitunud sabale võib esineda nii ''[[Cis-trans-isomeeria|cis]]''- kui ka ''[[Cis-trans-isomeeria|trans]]''-vormina. Zeatiin on kõrgemates taimedes kõige levinum tsütokiniin, kuid on leitud ka teisi aineid, mis toimivad tsütokiniinidena.<ref name=":0" />

 

 

Seened ja bakterid kasutavad tsütokiniine taimedega sümbiootilise või patogeense suhte loomiseks. Taimerakkudesse suure koguse tsütokiniini eritamisel võivad taimed moodustada erilisi struktuure, mis on kasulikud nii taimele kui sellega seondunud organismile (näiteks [[mükoriisa]]). Patogeense suhte puhul võivad moodustuda eritatud tsütokiniinidest taimele [[kasvaja]]d või hakata arenema külgpungad, mis tavapäraselt on uinunud.<ref name=":0" />

 

Abstsiishapet sünteesitakse täiskasvanud lehtedes ja transporditakse taimes peamiselt floeemi kaudu. Veepuuduse korral sünteesitakse juurtes suurtes kogustes abstsiishapet, selle tulemusena tõuseb abstsiishappe tase taimes kuni 40 korda. See protsess on vajalik õhulõhede sulgemiseks, et vähendada taime veekadu.<ref name=":0" />

 

== Etüleen ==