Rootsiitsitaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida:
Rootsiitsitaja on mitme alamliigina laialt levinud [[Euraasia]]s Atlandi ookeani rannikult läbi [[Siber]]i ja [[Hiina]] kuni [[Kamtšatka]] ja [[Hokkaidō]]ni.
Eestis on rootsiitsitaja ebaühtlaselt levinud harilik haudelind ja haruldane talvituja, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 50 000 – 100 000 paarile, ning talvist arvukust
Rootsiitsitaja saabub Eestisse märtsis, lahkub septembris-oktoobris. Rändel esineb teda tavaliselt üksikult, harva väikeste salkadena.
== Välimus ja käitumine==
Üldpikkus 13,5–15,5 cm. Keskmise suurusega tsiitsitaja. Hundsulestikus isaslind kergesti eristatav musta pea ja kurgualuse ning valge kaeluse ja lahuriba järgi. Emaslinnu sulestik on rohkem varieeruv, tavaliselt laia musta lõuariba, pruunikirju põseala ja hallika külgkaelaga. Puhkesulestikus on isas- ja emaslind sarnased. Tihti tegutseb varjamatult, tehes roostiku või põõsastiku kohal lühikesi lende.
Tüüpiline häälitsus on venitatud ''tsiiü''. Kutsehüüd on venitatud ''tssii'' või ''tsiip''. Laul on enamasti aeglane ja koosneb sirtsuvatest silpidest, näiteks ''tsri, tsri, tsüri, tsri''. Laul varieerub isenditi.
Rootsiitsitajaga võrdlemisi sarnane on [[lapi tsiitsitaja]].
32. rida:
== Pesitsemine ==
[[
Emaslind ehitab pesa maapinnale või selle ligi kulu sisse, mätta või põõsa varju. Pesa on poolkerajas ja koosneb väljastpoolt tarna- ja roovartest, vanadest roolehtedest ja muust jämedamast taimsest materjalist, seestpoolt on vooderdatud peenema rohuga.
Eestis pesitseb osa rootsiitsitajaid suve jooksul kaks korda.
39. rida:
Rootsiitsitaja toidu moodustavad seemned ja taimepungad, putukad ja teised selgrootud.
==
Linnuvaatlejate slängis tuntakse teda ka ''rootsi itsitaja'' nime all.
|