Hallvares: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Nils Austa (arutelu | kaastöö)
38. rida:
Hallvarese hääl on teiste vareslaste omast valjem kuna hallvaresed ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi nõudev ja tähistav hääl kostaks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt peenema häälega ja kraaksatuste jada on pikem ja pidevam. Erinevalt muudest vareslastest, hallvares teiste lindude ja muude häälte jäljendamist ei harrasta.
 
2 omavahel õhuvõitlust pidavat hallvarest teevad kraaksumise asemel pikemat sorti ühtlast kärinat.[[PiltFail:Crow in snow.jpg|pisi|left|Hallvares lumesajus]]
 
== Toitumine ==
Hallvares on kõigesööja. Kehvemal ajal nokivad nad isegi surnuaedades küünlaid. PoleKalmuküünaldes agaon teada,parafiini etasemel kas nad küünlavaha ka tegelikult seedida suudavad. Pole teada ka nende küünalde "küünlavaha" tegelik koostissteariin. Enamjaolt toituvad nad linnas saadaolevast aga hooajati käivad nad toitumas põldudel, randades ja lautade juures. Hallvares saab hakkama ka vette maandumisega, sealt toidupala võtmise ja seejärel veest lendu tõusmisega. Sageli passib hallvares kõrgel puu otsas ja jälgib teiste pisemate lindude pesasid. Esimesel võimalusel pistab ta teiste lindude munad ja pojad nahka. Samas on varese munad ja pojad kajakate jälgimise ja ohu all.
 
== Elupaik ==