Eesti jalgpallikoondis: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]].<ref name="Schwede lk 13" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], kolm Eesti ja kaks [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Samuti üritas Eesti koos Soome ja [[Ungari jalgpallikoondis|Ungariga]] panna aluse soome-ugri hõimurahvaste vahelisele [[Turaani turniir]]ile, kuid kolme koondise 1934. aastal Tallinnas peetud mõõduvõtt jäi ühtlasi viimaseks.

 

 

Eesti osales ka järjekorras kolmanda ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|Königsberg]]is alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] (1:4). Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s 1:0 Soome.

 

=== Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) ===

Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]il,<ref name="Baltic Cup Overview" /> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor.

 

 

=== Esimene välistreener ja tulemuste paranemine (1996–2000) ===

Tulemused paranesid esimese taasiseseisvumisjärgse välistreeneri, islandlase [[Teitur Þórðarson]]i saabudes. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1996]], kui [[Kadrioru staadion]]il alistati [[Sergei Hohlov-Simson]]i väravast [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]. Eesti teenis selles [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1996]] [[Tallinn]]as ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu [[FIFA]] otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada<ref name="SI5ym" /> ning [[Monaco]]s [[11. veebruar]]il [[1997]] peetud kordusmatš lõppes väravateta.<ref name="DzfKj" /> Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks.

 

 

=== Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007) ===

Peatreener [[Teitur Þórðarson]] lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliitu asus koondisele uut välistreenerit otsima. Seni võttis meeskonna juhendamise üle [[Tarmo Rüütli]] (keda kahes mängus asendas [[Aivar Lillevere]]), kes jäi ametisse 2000. aasta sügiseni ja tüüris koondist [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses neljas valikmängus. Lepingu kohaselt pani Rüütli ameti maha, kui EJL oli palganud uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i.

 

 

=== Juubeliaasta ja esmakordne kohtumine Brasiiliaga (2007–2009) ===

2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0.

 

 

== Kodustaadion ==

Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]]i vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak.

 

===Disain===

Mänguvormi [[disain]] vahetub iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]]<ref name="9iYfu" />, aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:''

 

== Poolehoidjad ==

|colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Koondised, kellega Eesti on kohtunud vähemalt üheksal korral.<br>Vasakpoolses tulbas on märgitud, mitmendana Eesti nimetatud vastasega esimest korda mängis.</small>

|}

Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]lt (25), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]lt (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16).