Magnetlint: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
78. rida:
Peale töökihi materjali magnetiliste omaduste on olulised ka magnetiliste osakeste suurus, kuju ja orientatsioon lindi töökihis. Parimaid tulemusi annavad töökihid, milles osakesed on nõelja kujuga ja orienteeritud lindil pikisuunas. Osakeste nõutavate mõõtmete osas on orientiiriks salvestuspea tööosa geomeetria (tööpilu laius) ja eelmagneetimisvoolu sagedus. Seega on tegemist mikromeeterdiapasooniga.
Lõpptulemusena iseloomustatakse analooghelisalvestuseks kasutatavaid linte töökihi jääkmagneetumuse põhiajakonstandiga, mis antakse teatud lindikiiruste jaoks, mille juures kasutamiseks lint on ette nähtud. Selle ajakonstandiga määratud karakteristlikust sagedusest (ehk murdesagedusest) kõrgemate sageduste poole hakkab lindi jääkmagneetumus vähenema. Normid näevad ette, et salvestuste vahetatavuse tagamiseks toimuks see etteantud viisil vastavalt ekvivalentse esimest järku inertse lüli seaduspärasusele ehk siis pöördvõrdeliselt sagedusega kõrgetel sagedustel. Jääkmagneetuvuse sagedussõltuvuse keeruka
Karakteristliku sageduse väärtus on erinevate linditüüpide jaoks normeeritud. Lahtise poolidel kasutatava lindi puhul on karakteristlik sagedus madalamatel lindikiirustel olnud reeglina normeeritud kuskil 1...2 kHz ringis, varasel perioodil (1950-ndatel) ka alla 1 kHz. Praegusel ajal on lindi karakteristlikud sagedused tavaliste lindi magnetkihi materjalide (koobaltferriit jms.) puhul kiirustel 19,05, 9,53 ja 4,76 vastavalt 3,2, 1,8 ja 1 kHz. Kassettmagnetofonide lintidel on see kiirusel 4,76 cm/s tavalise lindi korral väga pikka aega olnud 1,3 kHz, CrO<sub>2</sub> ja metallosakestega lindi korral aga 2,3 kHz.
84. rida:
Suurtel lindikiirustel on karakteristlik sagedus kiirusega ligilähedaselt proportsionaalselt kõrgem. Kuid professionaalses stuudiotehnikas on kiiruste 38,1 ja 76,2 cm/s osas kokku lepitud sama karakteristliku sageduse 4,6 kHz (ajakonstandi 35 μs) kasutamises.
Langus lindi jääkmagneetumuse sageduskarakteristikus põhjustab signaali-müra suhte halvenemist ehk siis sahina taseme kasvu, mis on teatavasti suurimaks probleemiks madalatel lindikiirustel. Kui inimkõrva suurima tundlikkuse sagedustel 4 kHz ümbruses pole stuudiokiirustel langus veel õieti alanudki, siis kassettmagnetofonis on see juba 3 korda (ehk 12 dB)
== Kasutamine helisalvestuses ==
90. rida:
==== Ajaloost ====
[[Pilt:Magnetic-tape-acetate-vs-polyester-backing.jpg|pisi|[[Magnetlindid atsetaat- ja polüesterpõhimikul]]]]
[[Pilt:Audio_Cassette_Front.jpg|pisi|[[Helikassett]] (''Compact Cassette'')]]▼
Magnetlint oligi selle leiutaja [[Fritz Pfleumer]]i poolt 1928. aastal algselt mõeldud kasutamiseks heli salvestamisel. Kuna ta kasutas alusena paberlinti, millele oli kantud [[raud(III)oksiid]]i (Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>) pulbrist töökiht, siis sai paberlindi haprus esialgu selle praktilist kasutamist piiravaks asjaoluks. Magnetlinti edasi arendades võtsid helisalvestusseadmeid tootnud Saksa elektroonikafirma [[AEG]] ja koostöös filmilinti tootnud firmaga [[BASF]] kasutusele tugevama diatsetaataluse, ja hiljem ohutuma triatsetaataluse.
105. rida ⟶ 104. rida:
Kõige olulisemateks nendest jäid pooleks sajandiks esialgne lahtistel poolidel [[helilint]] (ingl: ''reel-to-reel tape'') ja sellest vaid mehaanilise teostuse mõttes erinev [[helikassett]] (''[[Compact Cassette]] tape'' ehk ''CC-tape''). Nende kõrval olid kasutusel ka mõned teised, peamiselt suletud lindisilmusega ja ühe lindipooliga lahendused (näiteks ''PlayTape'').
▲[[
Alates turuletulekust 1964. aastal leidsid [[Kompaktkassett|kompaktkassetid]] kümmekonna aastaga väga laialdast kasutamist ja 1980. aastate lõpuks olid nad saavutanud helisalvestuses ülekaalu teiste salvestusviiside, k.a heliplaatide ees. Sel perioodil jõuti kassettides kasutatava lindi omaduste pideva täiustamisega niikaugele, et lindikiirusel 4,76 cm/s oli salvestatav sagedusala võrreldav professionaalses stuudiotehnikas kasutatavate seadmete sagedusalaga, kuigi põhiajakonstandi osas jäädi kordades alla. Puhtfüüsikalistel põhjustel jäi salvestuse [[dünaamiline diapasoon]] siiski väiksemaks, kuigi müra (sahina) summutamiseks võeti kasutusele mürasummutamise süsteemid (DNF ja Dolby-B [[DNR]]). Probleemseks jäi ka mittelineaarmoonutuste ja sellega seotud intermodulatsioonmoonutuste tase, seda eriti tugevate kõrgema sagedusega helide osas. Töötati välja süsteemid nendest probleemidest ülesaamiseks (Dolby-C), kuid nende kasutamine piirdus peamiselt vaid kõrgekvaliteetsete statsionaarsete seadmetega.
Kui aastatuhande vahetusel algas üleminek [[Digitaalne helisalvestus|digitaalsele helisalvestusele]], siis hakkasid kassetid oma turupositsiooni kaotama, seda eriti seoses kompresseeritud digitaalsete helifailide ([[MP3]] jm) kasutuselevõtmisega. Samal ajal kasvasid arvutite magnetiliste [[Kõvaketas|kõvaketaste]] mahud [[Terabait|terabaitide]] suurusjärku (tänu edusammudele digitaalse info [[Magnetsalvestus|magnetsalvestuse]] alal).
Analooghelisalvestuse teatud eelised digitaalse helisalvestuse ees, eriti aga selle tihendatud vormide ees, annavad audiofiilidele põhjust kasutada eelistatult just seda salvestusviis (nagu ka analoogsalvestusega heliplaati ehk vinüülplaati). Kuigi heliplaati hinnatakse subjektiivselt veelgi paremaks helikandjaks, on tegelikult sinna salvestatav heli reeglina enne olnud magnetlindile salvestatud ega saa seetõttu kuidagi olla parem sellest magnetsalvestusest (välja arvatud
==== Salvestamine eelmagneetimisega ====
140. rida:
== Kasutamine videosalvestuses ==
[[
Magnetlindi kasutamine heli salvestamiseks ja töötluseks võeti kiiresti omaks kui varasemate meetodite loomulik edasiarendus. Paljud nägid magnetlindi kasutamise potentsiaali sellisteks arendustöödeks videosignaali salvestamise vallas. Videosignaali salvestava [[videomagnetofon]]i loomine osutus aga keerukaks ülesandeks.
160. rida:
== Kasutamine andmesalvestuses ==
[[
[[Pilt:Tapesticker.jpg|pisi|1/2" laiune arvutilint ja andmete alguse näitaja (''the start-of-data sticker'') sellel]]
Kõikides [[magnetlintsalvesti]]tes keritakse linti lugemis-kirjutuspea eest läbi, mis oma tööosaga loeb, kirjutab või kustutab andmeid temast mööduval lindil.
| |||