Tartu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Keskaeg ja Liivi sõda==

[[13. sajand]]i keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes [[linn]]ana, linnaks sai ta hiljemalt [[1262]]. aastal, kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige; oletatavasti pärast [[Riia]]t ja enne teisi Eesti linnu (sh [[Tallinn]]a). Tartust kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud. 13./[[14. sajand]]i vahetusest on Tartust leitud näiteks väga haruldasi, [[Süüria]]s või [[Veneetsia]]s valmistatud peekrite kilde. Tartu oli [[Riia]] ja [[Tallinn]]a järel suuruselt kolmas linn [[Vana-Liivimaa]]l.

 

[[Tartu Jaani kirik]]ut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku. Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või 13. sajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.

 

 

===Tartu keskajal===

 

Linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt ''Dorpat''. Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna (kuni [[1233]]. aastani ametlikult [[Lihula piiskopkond|Lihula piiskopkonna]]) keskus. Järgnevatel aastakümnetel toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus; Toomemäe teisele küljele ehitati Peeter-Pauli kirik ehk [[Tartu toomkirik|toomkirik]]. Seejärel hakati välja ehitama all-linna: rajati Püha [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]] (praeguse [[Tartu Ülikool|ülikooli]] peahoone kohal), Jaani kirik, Püha [[Jakobi kirik]] ning Püha [[Tartu Maarja-Magdaleena kirik|Maarja-Magdaleena kirik]] koos [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostriga]] (praeguse [[Tartu Uspenski kirik]]u kohal). Samuti valmis ka [[Püha Vaimu hospidal]] koos samanimelise kirikuga.

 

{{Vaata|Tartu linnamüür}}, ''Tartu piiskopilinnus'', ''[[Tartu toomkirik]]'', ''Tartu Jaani kirik'', ''[[Tartu vana Maarja kirik|Püha Maarja kirik]]''

[[Tartu all-linn]]a ja jõe vahele rajati [[Tartu linnamüür|linnamüür]] koos tornidega; ümber [[Toomemägi|Toomemäe]] vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on vähe teada, vanim säilinud linnaplaan on pärit alles [[1638]]. aastast. Tartu linnamüüri kogupikkus oli kaks kilomeetrit. Võimsa [[maakivi]]dest ja [[tellis]]test, vähemalt üheksa meetri kõrguse ringmüüri paksus ulatus aga kuni kahe meetrini. Linnamüüri tornide ja väravate arvu kohta on allikates erinevaid andmeid, valdavalt pakutakse tornide arvuks 27, neist kuni üheksa olid väravaga. [[Karjavärav]]a kõrval olid suuremad veel [[Vene värav]], [[Jakobi värav]], [[Toomevärav]] ja [[Riia värav]]. Koos [[Toome]]ga oli keskaegse Tartu pindalaks üle 27 [[hektar]]i. Linna tähtsamad väravad olid vastu jõge asunud [[Saksa värav]] ja [[Vene värav]] ning vastu [[Tähtvere]]t jääv [[Jakobi värav]]. Toomemäele jäid Toomkirik ja [[Tähetorn]]i kohal asunud Tartu piiskopiloss. Keskaegsetes linnades reeglitepärane kaitsemüür, mis eraldas maa- ehk lossihärra ja all-linna valdusi, Tartus puudus. Keskaegsed Tartu linnakindlustused ja ka hiljem [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] ehitatud [[Tartu kindlus]]e jäljed hävitati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1708]]. aastal, [[Moskva tsaar]] [[Peeter I]] korraldusel.

Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige Vene vägede tõrjumiseks: Tartut ja selle ümbrust ründasid ja rüüstasid Vene väed [[1234]]. ja 1262. aastal. Esimesel korral vallutasid nad Tartu asula, kuid mitte piiskopilinnuse, teiseks korraks olid Tartu kivimüürid aga juba valmis ja venelased ei suutnud linna vallutada.

 

 

===Liivimaa sõda===

{{Vaata|Tartu maks}}, ''[[Vene-Liivi sõda]]'', ''[[Liivimaa sõda]], [[Tartumaa#Liivimaa sõda]]''

 

 

{{commonskat|Tartu in the 17th century|17. sajand Tartus}}

 

==17. sajand==

{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}}

[[1697]]. aastal koliti ülikool [[Pärnu ajalugu|Pärnusse]], kus see tegutses [[1710]]. aastani, seda perioodi tuntakse tänapäeval [[Academia Gustavo-Carolina]] nime all.

Tartu [[majandus]]lik tähtsus kaubanduslinnana vähenes, kuna peamiseks transiidilinnaks kujunes [[Narva ajalugu#Rootsi kuningriigis|Narva]]. Elanike arv oli Rootsi võimu ajal umbes 2000.

[[Pilt:BM01206Am.jpg|pisi|Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]

==18. sajand==

{{commonskat|Tartu in the 18th century|18. sajand Tartus}}

{{Vaata|Tartu piiramine (1704)}}, ''[[Põhjasõda Eesti alal]]''

 

1708. aastal aga hävitati suur osa linnast: losse, kirikuid ja Tartu linnamüüre lasti õhku, mistõttu on tänased [[Tartu südalinn]]a hooned peaaegu kõik 18. sajandi teisest poolest ja veelgi hilisemast ajast, säilinud on vaid Jaani kirik ja Toomkirik [[Toomemägi|Toomemäel]]. Keskaegsest [[Tartu linnamüür]]ist on alles üksnes jupikesed. 1708. aasta juulis viidi linnast viidi minema relvastus ja püssirohi ning kõik väärtuslik, isegi [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja Tartu Jaani kiriku katuse- ja torniplekk, kirikukellad, kroonlühtrid ning paremad hauakivid. Linna hävitamine algas [[12. juuli]]l, linnamüür ja tornid lasti õhku, muldkindlustustest jäid püsima [[Tartu bastionid|bastion]]id ning siis pandi tuli otsa linnamajadele ja kirikutele. Tulekahjud jätkusid mitu päeva ja [[17. juuli]]l 1708 lahkusid Vene väed veel põlevast Tartust. Suurem osa linnaelanikke oli küüditati. Nendest sündmustest jutustab eestikeelne "[[Käsu Hansu nutulaul]]", mis algab sõnadega: "Oh, ma vaene Tartu linn...".

 

[[1714]]. aastal lubati Venemaale [[Vologda]]sse küüditatud Tartu sakslastest linnakodanikel Tartusse tagasi pöörduda, kellest naasid vaid pooled küüditatutest.

{{commonskat|Tartu in the 19th century|19. sajand Tartus}}

==19. sajand==

[[1802]]. aastal avati kohalike aadlike eestvedamisel ja ärgitusel keiser [[Aleksander I]] korraldusega Tartus taas [[Tartu ülikool|ülikool]]. Ülikooli avamisega kaasnes ka suurem ehitustegevus, muu hulgas valmis 1809 [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]); varemetes [[Tartu Toomkirik|Toomkirik]]u kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis [[Tartu Tähetorn]], ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Tartu kujunes arhitektuuriliselt [[klassitsism|klassitsistlikuks]] linnaks.

 

==Uusim aeg==

===Tartu 1920–1940===

[[1920]]. aasta [[2. veebruar]]il sõlmiti [[Tartu rahu|Tartus rahu]] Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

 

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal rüüstasid Tartut taganevate Nõukogude vägede [[hävituspataljon]]id. Lasti õhku [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]]. Tartu vanglas tapeti 193 inimest, laibad visati kaevu.

 

[[Saksamaa|Saksa]] väed hõivasid Tartu 1941. aasta juulis. Rinne seisis mõnda aega Emajõel, mistõttu linn sai mitmeid purustusi. Põles [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].

 

 

===Tartu kaasajal===

[[1988]]. aastal toimusid Tartus [[Tartu muinsuskaitsepäevad|muinsuskaitsepäevad]], mille käigus toodi välja [[Eesti lipp|Eesti lipuvärvid]].