Claus von Ungern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
1. rida:
'''Claus von Ungern''' (surnud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1577]] [[Gdańsk|Danzig]]is) oli [[SaaremaaTaani]] aadlikteenistuses ja sõjaväelaneolnud [[TaaniSaaremaa]] teenistusesaadlik ja sõjaväelane.
 
Claus von Ungern oli [[1574]]–[[1576]] Taani kuninga [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]].
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1575]]. aasta algul võttis ta pikkade läbirääkimiste tulemusel Rootsi palgasõduritelt Taanile üle [[Läänemaa]]l asunud valdused, sealhulgas ka [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu]], [[Lihula linnus|Lihula]] ja [[Koluvere linnus|Koluvere linnuse]]. [[1575]]. aasta suvel hõivas [[Magnus II (Saksi-Lauenburg)|Saksi-Lauenburgi Magnus]] oma naisevenna, [[Rootsi]] kuninga [[Johan III]] toetusel [[Maasilinna linnus|Maasilinna]] ja [[Muhumaa]], ning vangistas Ungerni, kes juhtus Muhus viibima. Magnuse Saaremaalt lahkumise eel Saaremaalt vabanes tatoo vahi alt.<ref>[[Andres Adamson]]: Liivimaa mõisamehed liivi sõja perioodil, [[Acta Historica Tallinnensia]], 10, 2006, lk. 40</ref>
[[1577]]. aastal oli ta ooberstleitnandina [[Danzig]]i teenistuses. Koos rittmeistri, Danzigi komissari ja sõjanõuniku [[Jürgen Fahrensbach]]iga võttis osa [[Danzigi ülestõus]]ust Poola võimu vastu, mille ajal ta pärast 7. -nädalast haigust suri.<ref>[http://cbdu.id.uw.edu.pl/1190/ Historia und Beschreibung der polnischen Belagerung der Stadt Danzig im Jahre 1577.]</ref> Kuulduste järgi olevat poolakad ta mürgitanud.<ref>[http://www.denstoredanske.dk/Dansk_Biografisk_Leksikon/Samfund,_jura_og_politik/Myndigheder_og_politisk_styre/Statholder/Claus_von_Ungern Dansk Biografisk Leksikon]</ref>
 
Claus von Ungernile kuulusid Saaremaal [[Kärla kihelkond|Kärla kihelkonna]] [[Käesla mõis|Käesla]] (''Käsel'') ja [[Kaarma kihelkond|Kaarma kihelkonna]] [[Kaarma-Loona mõis]] (''Clausholm'') ning [[Dalby]] mõis [[Skåne maakond|Skåne]]s.<ref name="Ungern">[[Ungern-Sternberg]]id: ''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935, lk. 623 {{BSB|00000345,00623}}</ref>
 
==Perekond==
Claus von Ungerni vanemad olid [[Jämaja kihelkond|Jämaja kihelkonna]] [[Kaunispe mõis|Kaunispe]] (''Kaunispäh'') mõisnik [[Jürgen von Ungern]] (surnud enne 1572) ja Christina von Berg [[Kaarma mõis]]ast. Tema vanaisa [[Klaus von Ungern]] (surnud 1584) oli [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonna]] [[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaguse]] (''Körwentack'') ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Waddymois'') mõisnik, Saare-Lääne piiskoplik nõunik janing Läänemaa meeskohtu eesistuja ja hiljem kohtunik, kes oli [[1526]]. aastast Kaunispe mõisaomanik Saaremaal.
 
Ta oli abielus [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit Lene Tønnesdatter Viffertiga (surnud 24. aprillaprillil 1579, [[Dalby klooster|Dalby kloostris]])<ref>[http://www.gravstenogepitafier.dk/oelsted.htm Ølsted kirke, Sjælland. Kalkmaleri. Slægtstavler for Lene Viffert og 3 mænd], [http://skeel.info/getperson.php?personID=I21391&tree=ks]</ref>, kes oli Tønne Tønnesen Vifferti (surnud 1536) ja Christence Jensdatter Ulfstandi (surnud 1541) tütar, [[Sørup]]ist pärit Basse Christoffersen Basse (surnud 1560) ja [[Østergård]]ist pärit Jakob Sestedi (surnud 1564)<ref>[http://www.gravstenogepitafier.dk/lund12.htm Lund Domkirkemuseum. Gravsten. Slægtstavler for Jakob Sested og Lene Viffert]</ref> lesk, ning Taani riiginõuniku ja [[Axelvold]]i mõisniku [[Axel Tønnesen Viffert]]i (1519–1580; [[:da:Axel Tønnesen Viffert|da]]) õde.<ref>[[Dansk biografisk Lexikon]], [http://runeberg.org/dbl/18/0568.html lk. 566–567]</ref>
 
==Viited==
19. rida:
==Kirjandus==
*[[Hans Kõrge]]. Taani-Vene vahekord Eesti alal 1561–1576, Magistritöö (käsikiri [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s), Tartu 1936
*[[Hans Kõrge]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=728 Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575—1576.1575–1576], [[Ajalooline Ajakiri]] 1937, 2, alates lk. 37–37
 
{{algus}}