Erinevus lehekülje "Entsüklopeedia" redaktsioonide vahel

Kuna väidetavale otsetõlkele allikaviidet pole tekkinud, siis asendan konventsionaalse tõlgendusega
P
(Kuna väidetavale otsetõlkele allikaviidet pole tekkinud, siis asendan konventsionaalse tõlgendusega)
'''Entsüklopeedia''' on [[teatmeteos]], mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist [[inimkond|inimkonna]] teadmistest ([[üldentsüklopeedia]]) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest ([[erialaentsüklopeedia]]).
 
Sõna tuleb [[kreeka keel|kreeka]] väljendist "''enkyklios paideia''" ('kõiki valdkondi hõlmav õpetus', sõna-sõnalt 'ringisümardatud/tasakaalustatud harjutamineõpetus'{{lisa viide}}), tõlkevastenamille onkontraheeritud kasutatud sõnavormi "haridusring''enkyklopaideia''") kasutust omistasid renessansiaja õpetlased ekslikult [[Plinius Vanem]]ale ja [[Marcus Fabius Quintilianus]]ele, kuid see ei anna alust põhimõttelisteks eristusteks eri ajastude entsüklopedistide vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Encyclopaedism from Antiquity to the Renaissance|aasta=2013|koht=London|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=1‒2, 379jj|toimetaja=Jason König, Greg Woolf}}</ref> Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineblähtub valgustusajast ning dateeeritakse aastastaastasse [[1644]], tihtitüüpnäitena viidatakse [[prantsuse keel|prantsuskeelsele]] teosele "[[Entsüklopeedia (Diderot)|Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers]]" ([[1751]]–[[1765]]).
 
Entsüklopeediad võivad olla üldised, sisaldades paljude eri valdkondade teemasid (näiteks "[[Encyclopædia Britannica]]"), või spetsialiseerunud, koosnedes ühe ala mõistekirjeldustest (näiteks [[meditsiin]]i, [[filosoofia]], [[õigusteadus|õiguse]] jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, kus on kirjutatud paljudest teemadest, aga käsitledes mõisteid ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, ideoloogiline jne; näiteks "[[Suur nõukogude entsüklopeedia]]").