Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
Saksa keisririigi regulaarvägede lähenemisel Tallinnale, Tallinna [[punakaart]]laste salk (umbes 400 võitlejat), [[staabikapten]] [[Andrei Põld]]i juhtimisel läksid tõkestama sakslaste edasitungi. [[23. veebruar]]il 1918 toimus [[Keila mõis]]a lähedal toimus kokkupõrge punakaartlaste ja Saksa sõjaväeüksuste vahel ([[Keila lahing (1918)|Keila lahing]]). Punakaartlased olid sunnitud taanduma. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas ka [[Alice Tisler]].
[[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].
===Eesti rahvusväeosad===
Saksa kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] andis [[28. veebruar]]il 1918 korralduse, mille põhjal [[Eesti rahvusväeosad]] võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. [[1. Eesti Diviis]]i Staap reorganiseeriti Eesti Sõjavägede Staabiks. [[1. märts]]ist 1918 määrati Eesti Sõjaväe ülemjuhatajaks kindralmajor [[Andres Larka]]. Staabiülemaks määrati alampolkovnik [[Nikolai Reek]], Kuid juba [[27. aprill]]il 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. Vastavalt kindral von Seckendorffi käsule 20. märtsist 1918 määrati Eesti diviis likvideerimisele [[5. aprill]]ist 1918. aastast. Eesti sõjaväe laialisaatmist põhjendati [[Bresti rahuleping]]u tingimuste täitmisega, millega keelati Saksa vägede poolt hõivatud territooriumil asutada relvastatud organisatsioone, mis varem olid kuulunud endise Vene armee koosseisu.
20. märtsil 1918 ilmus saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust.
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>.
Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Vene keisririik|Vene keisririigi]]<nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide sõltumatust ja ühinema [[Balti hertsogiriik]]i.
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eesti ala valitsema:
| |||