Erinevus lehekülje "Eesti raudteetransport" redaktsioonide vahel

resümee puudub
1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9 km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga.
 
===Raudtee Eesti NSV-s===
[[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee lülitati [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest
*772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|ida-alade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]-[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel.
 
1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aastal moodustati juhtkonnaga Riias [[Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti RaudteeTallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aastal loodi uuesti [[Eesti Raudteevalitsus]].
 
1963. aastal loodi uuesti [[Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]].
</ref>.
 
===Raudtee Eesti taasiseseisvumise järel===
1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 elektrirongi[[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 diiselrongi[[diiselrong]]i.
 
15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse liinil[[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee]]liinil.
 
30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse Pärnu[[Pärnu–Mõisaküla jaraudtee]]liinil, Mõisaküla[[Tallinna–Pärnu–Riia vahelraudtee]]l.
 
1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" />
 
30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], Viljandi[[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], Narva[[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], Tartu[[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], Valga[[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]].
 
3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega.
 
12. novembril 1997 erastati [[Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne TaalileTaal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" />
 
22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise.
 
2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes.
 
29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast Lelleni[[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja Mõisakülla[[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega.
 
4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-EestisEesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna-Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda Põlvamaal[[Põlvamaa]]l, Võrumaal[[Võrumaa]]l ja Valgamaal[[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" />
 
2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" />
2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" />
 
27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu-Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas Piusani[[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" />
 
1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" />
 
Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS Elroni[[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" />
 
8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle-Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2026, kuni valmib [[Rail Baltic]].
 
{| class="wikitable sortable"
70 999

muudatust