Redaktsioon: 27. mai 2019, kell 12:38 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 565 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.226.18 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. oktoober 2019, kell 23:46 redigeeri eemalda 84.50.198.54 (arutelu) →‎Vene-Liivi sõda: - oioi, venelased ei vallutanud kindlasti Malborki Uuem muudatus →
113. rida: [[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG\|pisi\|left\|[[Zygmunt II August]]. 1529. aastast [[Leedu suurvürst]] ja 1548. aastast [[personaalunioon]]i alusel Poola kuningriigi ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. [[1569]]. aasta [[Lublini unioon]]i järel [[Poola-Leedu]] ühisriigi valitseja [[Poola kuningas\|Poola kuningana]]]] G. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik\|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend\|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)\|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid ~~Preisimaal~~ [[~~Saksa~~Aluliina ~~ordu]] keskuse [[Malbork~~ordulinnus]]ie, Eestis sai aga orduvägi [[Härgmäe lahing]]us suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka [[Viljandi piiramine (1560)\|Viljandi]] ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu [[Paide]], andmaks aega [[Tallinn]]ale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas [[maarahvas\|maarahva]] seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid [[1560. aasta Läänemaa ülestõus\|1560]]. aastal Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega.

Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel