Erinevus lehekülje "Eesti raudteetransport" redaktsioonide vahel

 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|ida-alade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]-[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel.
 
1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aastal moodustati juhtkonnaga Riias [[Balti Raudtee]] ja selle allüksustena Tallinna, Tartu ja Pärnu jaoskonnad. 1956. aastal loodi uuesti [[Eesti Raudteevalitsus]].
 
1963. aastal loodi uuesti [[Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]].
 
Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid:
* [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d;
* [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d;
* Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad;
* Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad;
* [[Tallinna raudteejaam]];
* Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]];
* Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond;
* Tallinna tsiviilehitusjaoskond;
* Tallinna energiavarustuse jaoskond;
* Teemasinajaam nr 89;
* Tallinna kaitseistandite jaoskond;
* Tallinna jaama vaksal;
* Materiaal-tehnilise varustuse osakond.
:BRERi Struktuuriüksused 1991. a seisuga:
* [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]];
* [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]];
* [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]];
* [[Tallinna veduridepoo]];
* [[Tapa veduridepoo]];
* [[Tallinna vagunidepoo]];
* [[Tapa vagunidepoo]];
* [[Valga külmutusvagunite depoo]];
 
Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182, 12.09.1991 reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 01.01.1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia
</ref>.
 
===Raudtee Eesti taasiseseisvumise järel===
70 922

muudatust