Eesti raudteetransport: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
216. rida:
*772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja
*675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed.
[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede Valitsus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele.
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|ida-alade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]-[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel.
===Raudtee Eesti taasiseseisvumise järel===
| |||