Õiguspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Õiguspoliitika on riigi- ja omavalitsusorganite teaduslikult põhjendatud, järjepidev ja süsteemne tegevus eesmärgiga luua tõhus õigusliku reguleerimise mehhanism, tsivilis...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Õiguspoliitika on riigi- ja omavalitsusorganite teaduslikult põhjendatud, järjepidev ja süsteemne tegevus eesmärgiga luua tõhus õigusliku reguleerimise mehhanism, tsiviliseerida õiguslike vahendite kasutamist selliste eesmärkide saavutamisel nagu inim- ja kodanikuõiguste ja -vabaduste kõige täielikum tagamine, distsipliini, seaduse ja korra tugevdamine, õigusliku riikluse kujunemine ja õiguskultuuri ning ühiskonna ja üksikisiku elu kõrge tase. Õiguspoliitika eesmärk on hallata konkreetse riigi õigusliku arengu protsesse, suurendada korrapärast elu ja korralduse taset.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.grandars.ru/college/pravovedenie/pravovaya-politika.html|pealkiri=Правовая политика|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
Õiguspoliitika on õigustegevuse prioriteetide süsteem õigussfääris, mis põhineb põhiseaduse põhimõtetel ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidel ning leiab selle esmase väljenduse konkreetse riigi õigusaktides. Õiguspoliitika on vajalik riigi ja piirkonna täieliku ja tõhusa õigussüsteemi kujunemiseks.
=== Õiguspoliitika kujundamine ===
Õiguspoliitika kujundamise protsessis määratakse kindlaks suhtekorralduse liigid, mille suhtes kohaldatakse õiguslikku regulatsiooni, kavandatakse õigusloomealaseid tegevusi, seatakse režiimid erinevate suhete reguleerimiseks, seatakse ülesanded õiguskaitseorganitele, töötatakse välja kuritegevuse vastu võitlemise meetmed jne. Poliitika mõju seadusele avaldub eriti avalikus õiguses, mis peegeldab riigi koostoime tunnused teiste avaliku elu subjektidega.
Õiguspoliitika erinevad elemendid, näiteks isikuvabaduse tagamine ja vajadus riigi julgeoleku järele, võivad olla vastuolus. Mõnes aspektis võib õiguspoliitika aja jooksul drastiliselt muutuda.<ref>{{Netiviide|autor=F. A. R. Bennion|url=https://www.oxfordscholarship.com/view/10.1093/acprof:oso/9780199564101.001.0001/acprof-9780199564101-chapter-11|pealkiri=Understanding Common Law Legislation: Drafting and Interpretation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
=== '''Justiitsministeeriumi vastutuse jaotus õiguspoliitika valdkonnas''' ===
* '''Eraõiguses''' vastutab justiitsministeerium sellised õigusharud nagu pankrotiõigus, rahvusvaheline eraõigus, ühinguõigus, tsiviilõigus, tsiviilkohtu- ja täitemenetlusõigus.
* '''Avalikus õiguse''' valdkonnas hõlmavad justiitsministeeriumi haldusõiguse üldosa ja riigiõigus, sh riigi halduskorralduse, avaliku teenistuse, haldusmenetluse, andmekaitse, korrakaitse ja halduskohtumenetluse õiguslikud alused.
* '''Õigusloome kvaliteedi''' valdkonnas vastutab justiitsministeerium vigadeta õigusloomeprotsessi väljatöötamise ja õigusaktide avaldamise eest, samuti tagab valitsusele esitatud seaduseelnõude tehnilist kvaliteeti, hindab nende mõju ja keelelist täpsust.<ref>{{Netiviide|autor=Justiitsministeerium|url=https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika|pealkiri=Õiguspoliitika|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.10.2019}}</ref>
<references />
| |||