''See artikkel on kivimist; [[Geokronoloogiline üksus|geokronoloogilise üksuse]] kohta vaata artiklit [[Kriit (ajastu)]]; kirjutusvahendi kohta vaata artiklit [[Kriit (kirjutusvahend)]].''
[[Pilt:White cliffs of dover 09 2004.jpg|thumb|Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – [[Dover]]i valged kaljud.]]
'''Kriit''' on peeneteraline poorne pehme [[lubjakivi]].
Nagu teisedkimuudki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt [[Kaltsiit|kaltsiidist]] - (CaCO<sub>3</sub>). Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt [[foraminifeerid]]e kodadest. Ei ole nii. Kriidi, kui lubjakivi peamiseks komponendiks on kuldvetikate, kaltsiidist toesega kokkolitoforiidide (kaasajaltänapäeval valdavad meredes perek.perekonna Emiliana esindajad) jäänused. Nii oli see Mesosoikumismesosoikumis, k.a.Kriidikriidi ajastul, nii on ka praegu. Kriit, kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile, kriidist, kui lubjakivi erimist koosnevadki Põhjamere alused kivimid ja Araabia poolsaare naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.
Suured kriidilademed tekkisid [[Mesosoikum|Keskaegkonnaskeskaegkonnas]], eriti Kriidiajastulkriidiajastul, sellest ka [[Ajastu (geoloogia)|ajastu]] nimi. Siis oli [[kliima]] tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.
Tuntud [[Paljand|kriidipaljandeiks]] on [[Dover]]i valged kaljud [[Inglismaa]] lõunarannikul, [[Møn|Møni]] klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad [[Rügen]]i saarel Saksamaal.
Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist.