Eerik Haamer: erinevus redaktsioonide vahel

Eerik Haamer sündis Aleksander Haameri ja Karoliine-Juliane Jasneri kolmest pojast noorimana Kuressaares. Lõpetanud 1926. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i, õppis tulevane kunstnik aastatel 1928–1931 [[Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut|Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis]]. 1931. aastal kujundas ta [[krool]]iujumist tutvustava voldiku. Aastal [[1930]] astus ta [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus oli järgnevad viis aastat [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] õpilane. Pärast kooli lõpetamist töötas [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]is joonistamise ja võimlemise õpetajana. 1941. aastal asus ta elama Tallinna janing töötas sõja ajal [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis]] maali-, joonistus- ja anatoomiaõppejõuna. 1931. aastal oli ta abiellunud Lille Ploomipuuga, 1940. aastal võttis ta Lille isalt [[Jakob Ploompuu]]lt üle Laane talu [[Koitjärve]]l.

Sügisel [[1944]] [[Suur põgenemine|põgenes]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Vilsandi]]lt paadiga Rootsi, kus taasühinesliitus juba sama aasta märtsis [[Soome]] sõitnud perekonnaga. Aastatel [[1945]]–[[1975]] elas ta [[Göteborg]]is, kus töötas kuni 1954. aastani Etnograafia Muuseumietnograafiamuuseumi arhiivis ja pärast seda Nils Einar Erikssoni arhitektibüroos joonestajana. 1954. aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. 1963. aastal abiellus ta rootslanna Kajsa Erikssoniga.

Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes [[Ruhnu]] saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. RuhnuainelisiRuhnu-ainelisi töid lisati alati eesti esindusnäituste kavva ning 1937. aastal omandas teose "Ruhnu kalurid" Kaunase Kunstimuuseum, "Kalasadamas", Budapesti Kunstimuuseum ning Rooma Kunstimuuseum ostis 1938. aastal Haameri "Kammeljapüüdjad".

Rootsi perioodi algusaegade teostes on tunda ümbritseva looduse võõrust ja ümberasumisele järgnenud kaotustunnet ning koduigatsust. Sel perioodil elasid vanad kujundid ja motiivid kunstniku loomingus jõuliselt edasi. Esialgu maaliski ta RuhnuainelisiRuhnu-ainelisi mälestusmaale, kuid 1950. aastatel hakkas ta kujutama realistlikult Rootsi ja [[Norra]] kalurite elu. Neid aastaid on nimetatud Haameri [[pagulus]]aastate loomingu [[ekspressionism|ekspressiivseks]] perioodiks. Samast perioodist pärinevad ka monumentaalmaalid [[Lapimaa]] põhjapõdrakarjadest.

1954. aastal ilmus [[Toronto]]s Eerik Haameri illustratsioonidega "Kalevipoeg"<ref>Erik Haamer ja Kalevipoeg, Kungälv : EST.-ART, 1990</ref>. Kunstnik tegi väljaande jaoks 25 illustratsiooni, millest viis jäid erinevateleri põhjustel kasutamata<ref>Wello Uuskyla, Kohtumine Erik Haameriga</ref>.