Vihmamets: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
Vihmametsad on [[maailm]]a [[loodus]]e väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt [[Maa (planeet)|Maa]] [[kliima]]t, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades [[veeringe]]t.
 
Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumiseüleraie tõttu.
 
== Levik ==
31. rida:
Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on [[ahv]]id (näiteks Aafrikas [[šimpans]]id ja [[gorilla]]d, Aasias [[orangutan]]id ja [[makaak|makaagid]]) ja [[laisik]]ud, kiskjad ([[jaaguar]]id ja [[puuma]]d), linnud ([[tuukan]]id ja [[koolibri]]d), maod ([[anakonda]]d, [[boa]]d ja [[võrkpüüton]]id).
Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: [[metssiga|metssead]], [[pühvel|pühvlid]], [[kääbusjõehobu]]d, [[okaapi]]d, [[ninasarvik]]ud, [[taapir]]id jt. Vihmametsade järvedes ja jõgedes elutsevad ka piraajad, kes võivad kasvada kuni 36 cm pikkuseks.
 
== Huvitavaid fakte ==
 
* Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole taime- ja loomaliikidest.
* Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
* Vihmametsas on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
* Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
* Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
* Ekvatoriaalsete vihmametsade aladel paistab iga päev päike.
 
== Hävimine ==
54. rida ⟶ 45. rida:
 
=== Põllumajandus ===
Kasvava inimkonna tõttu suureneb ka surve põllumajandusele. Metsade asemel luuakse põllumaid nii istandustele kui ka loomafarmidele. EnamlevinudLevinud saadusteks on palmiõli, suhkruroog, tee, kohvioad, banaanid jpm. Suur osa loomalihast, mida terve maailm tarbib, toodetakse Lõuna-Ameerikas. Sellise intensiivse põllumajandusega kaob mulla viljakus mõne aastaga ning selle tulemusel tuleb rajada uusi põllumaid.<ref name="rainforestconcern2" />
 
=== Kaevandamine ===
63. rida ⟶ 54. rida:
 
=== Tulevik ===
Inimtegevuse ja looduslike muutuste tagajärjel hävib igal aastal 18 miljonit hektarit vihmametsi. On ennustatud, et järgneva 40 aastaga hävib koguni miljard hektarit vihmametsa. Praeguse metsaraie ja kliimamuutuste tagajärjeks ennustatakse, et järgneva saja aasta jooksul hävinevad kõik maailma vihmametsad.
Rohkem kui 50 riiki, mille aladel asuvad maailma vihmametsad, on allkirjastanud lepped, millega reguleeritakse ebaseaduslikku metsaraiet, seatakse eesmärgid istutada puid ning metsastada põllumaad, kus varem olid vihmametsad.
 
Brasiilia, Boliivia, Kongo ja Hiina on seadnud eesmärgiks järgneva 15 aasta jooksul kaitsta üle 50 millionimiljoni hektari vihmametsi. Indoneesia, olles maailma ühe suurima süsinikujalajäljega riike on teinud lubadused süsinikusaaste vähendamiseks. Ecuador ja Honduras lubavad taastada hävinud vihmametsade alasid puude istutamisega. Honduras sealhulgas on lubanud 2030. aastaks taastada 1 miljon hektarit vihmametsa. Kui riigid tegutsevad vastavalt kokkulepetele, võib kasvuhoonegaaside emissioon väheneda kuni 30%.<ref name="theguardian" />
 
== Huvitavaid fakte ==
 
* Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole taime- ja loomaliikidest.
* Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
* Vihmametsas on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
* Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
* Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
* Ekvatoriaalsete vihmametsade aladel paistab iga päev päike.
 
== Viited ==