Clemens VIII: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
13. rida:
}}
'''Clemens VIII''' (kodanikunimega '''Ippolito Aldobrandini''', [[24. veebruar]] [[1536]] – [[3. märts]] [[1605]]) oli [[paavst]] [[1592]]–1605. Ta oli 231. paavst.
Ippolito Aldobrandini sündis [[Fano]]s [[advokaat|advokaadi]] Silvestro Aldobrandini ja Lisa Donati 8-lapselises peres noorimana ning [[ristimine|ristiti]] [[4. märts]]il Fano [[katedraal]]is. Tema isa elas varem [[Firenze]]s, kuid pidi [[Medici]]te eest põgenema Fanosse, kus ta määrati [[kuberner]]iks.
19. rida:
Ippolito Aldobrandini õppis [[Padova ülikool|Padova]], [[Perugia ülikool|Perugia]] ja [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Tema õpetajaks oli [[Gabriele Paleotti]] ja tema õpinguid toetas [[kardinal]] [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]]. Tema perekonna [[protektor]] oli [[Pius V]], kes pühitses [[1570]] kardinaliks tema venna [[Giovanni Aldobrandini]]. Ippolito Aldobrandini tegutses pärast ülikooli lõpetamist advokaadina, [[1569]] määrati ta [[Rota Romana]] [[audiitor]]iks ja [[1571]]–[[1572]] lähetati ta kardinal [[Michele Bonelli]] juhitava delegatsiooni koosseisus [[Prantsusmaa]]le.
[[1580]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Aldobrandini [[preester|preestriks]], [[15. mai]]l [[1585]] määrati ta ''[[datarius]]
==1592. aasta konklaav==
32. rida:
[[15. aprill]]il 1592 saatis paavst [[Prantsusmaa]]le [[legaat|legaadiks]] kardinal [[Filippo Sega]], kes teatas, et [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] langetatud [[ekskommunikatsioon]] on endiselt jõus ja kuningat saab sellest vabastada vaid paavst. [[25. juuli]]l [[1593]] sai Prantsusmaa kuningas [[Henri IV]] katoliku kiriku liikmeks. Clemens VIII tunnustas kuninga otsust ja vabastas ta [[17. september|17. septembril]] [[1595]] kirikuvandest.
Kui [[1598]] avaldati [[Nantes’i edikt]], saatis paavst kõikidele piiskoppidele apostelliku konstitutsiooni
[[1597]] pöördus [[Lortringi hertsog]] paavsti poole [[Nancy]] pärast tekkinud probleemi lahendamiseks, kavatsedes Nancy’s moodustada piiskopkonna. Sellele plaanile oli vastu Henri IV saadik Roomas [[Arnaud d’Ossat]]. Paavst otsustas, et Nancy jääb [[primaatkirik]]uks ja selle [[prelaat]]i tuleks nimetada Lorraine’i [[priimas]]eks, kuid tal puuduvad piiskopi volitused.
38. rida:
===Ferrara pärilussõda===
[[27. oktoober|27. oktoobril]] 1597 suri [[Ferrara hertsog]] [[Alfonso II d'Este]] pärijateta. Clemens VIII soovis [[Este]] suguvõsa valdused liita [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]], kuid [[Saksa-Rooma keiser]] ja Hispaania soovisid uue hertsogina näha [[Cesare d'Este]]t. Vältimaks sõda Prantsusmaaga, ei toetanud nad Cesaret sõjaliselt, mistõttu paavsti armee sisenes [[24. jaanuar]]il [[1598]] [[Pietro Aldobrandini]] juhtimisel vastupanu kohtamata Ferrarasse. Clemens VIII kuulutas [[Ferrara]] bullas
===Suhted teiste riikidega===
61. rida:
===Karmeliidid===
Ta tunnustas [[20. detsember|20. detsembril]] 1593 avaldatud bullas
===Üldkiriklikud otsused===
[[25. juuni]]l [[1599]] avaldas ta dekreedi
Clemens VIII toetas [[José Calasanza]] tegevust.
[[19. märts]]il [[1603]] avaldas ta apostelliku konstitutsiooni
==Liturgilised reformid==
[[Pilt:Franz_von_Sales_Bischofspruefung.jpg|pisi|Clemens VIII ja [[Franciscus Salesist|Salesi Franciscus]]]]
Clemens VIII rõhutas [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilise kirikukogu]] otsuste tunnustamist katoliiklikes riikides. 1592 avaldati tema üleskutsel redigeeritud "
1596 avaldati teenistusraamat "
Samal aastal avaldati ka uus [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute nimekiri]]. 1602 avaldati redigeeritud [[breviaarium]] ja 1604 redigeeritud [[missaal]].
Ta sätestas "
1598 avaldati
1600. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na.
90. rida:
==Bresti unioon ja misjon==
[[12. juuni]]l [[1595]] saatsid [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i ja [[Pinsk]]i piiskopid paavstile ja [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt III]] palvekirja, milles nõustuti [[gregoriuse kalender|uue kalendri]] tunnustamisega, kuid sooviti säilitada oma [[riitus]]ed. [[November|Novembris]] saabusid piiskopid [[Adam Pociej]] ja [[Kirill Terletski]] Rooma. Roomas peetud läbirääkimistel lepiti kokku mitmes punktis, näiteks selles, et uniaadid ei lisa "
Clemens VIII ajal saabusid Rooma [[Aleksandria patriarh]]i saadikud, kes tunnustasid usutunnistust ja paavsti primaati.
96. rida:
Ta võimaldas [[misjon]]eerida igal kerjusordu liikmel. Tema ajal läksid misjonärid [[Pärsia]]sse ja [[Abessiinia]]sse.
[[1596]] konfiskeeris [[Toyomi Hideyoshi]] Hispaania laeva
==Vahendajaroll teoloogilises vaidluses==
[[1588]] ilmus [[jesuiidid|jesuiidi]] [[Luis de Molina]] teos
Hispaania inkvisitsioon asus saadud süüdistuste järel uurima teose vastavust katoliikliku teoloogiaga. Uurimise käigus puhkes jesuiitide ja [[dominiiklased|dominiiklaste]] vahel vaidlus, mis keskendus pigem arusaamatustele teose raskepärase stiili, sisu keerukuse ja mõistetavuse üle. 1596 nõudis Clemens VIII Hispaania inkvisitsioonilt Molinat puudutavate dokumentide saatmist Vatikani ja määras 1598 juhtumit uurima vastava
[[Paulus V]] otsustas [[1607]]
==Kristlik eetika ja moraal==
110. rida:
Clemens VIII mõistis [[17. august]]il 1592 karmilt hukka [[duell]]ide pidamise ja ähvardas [[interdikt]]iga piirkondi, kus lubatakse duelle pidada.
[[12. jaanuar]]il 1597 avaldatud bullas
==Suhtumine juutidesse==
[[28. veebruar]]il 1592 avaldatud bullas
==Uued piiskopkonnad==
138. rida:
#[[Colette]] 1604
Ta sätestas 1592 [[Katariina Bolognast|Bologna Katariina]], 1602 Rudolfi ja 1603 [[Cardena märtrid|Cardena märtrite]] austamise ning tituleeris [[Gregorio de Valencia]] ''doctor doctorum''<nowiki>'</nowiki>iks.
==Onupojapoliitika==
153. rida:
=== Giordano Bruno hukkamõistmine===
Clemens VIII ajal mõistis [[inkvisitsioon]] tulesurma 30 süüdistatavat, kellest tuntuim oli endine [[dominiiklased|dominiiklane]] [[Giordano Bruno]], kes põletati [[17. veebruar]]il [[1600]] Piazza dei Fioril Roomas. [[1583]] avaldas Bruno oma traktaadi
=== Kolleegiumite rajamine===
172. rida:
=== Clemens VIII näitekirjanduses===
Ungari näitekirjanik [[Lajos Maróti]] on paavsti kujutanud [[1972]] esietendunud näidendis "Pärast viimast ööd". [[Ago-Endrik Kerge]] samanimelises telelavastuses [[1978]] oli paavsti osas [[Kalju Orro]] <ref>
==Surm==
Clemens VIII suri 3. märtsil 1605 Roomas kella 5 paiku hommikul, olles põdenud aastaid [[podagra]]t ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirik]]usse. Ta ei surnud [[5. märts]]il, nagu väidavad mõned mõjukad allikad, sest Salvador Miranda andmetel
==Hinnang==
|