Clemens VIII: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
13. rida:
}}
 
'''Clemens VIII''' (kodanikunimega '''Ippolito Aldobrandini''', [[24. veebruar]] [[1536]] – [[3. märts]] [[1605]]) oli [[paavst]] [[1592]]–1605. Ta oli 231. paavst.
 
Ippolito Aldobrandini sündis [[Fano]]s [[advokaat|advokaadi]] Silvestro Aldobrandini ja Lisa Donati 8-lapselises peres noorimana ning [[ristimine|ristiti]] [[4. märts]]il Fano [[katedraal]]is. Tema isa elas varem [[Firenze]]s, kuid pidi [[Medici]]te eest põgenema Fanosse, kus ta määrati [[kuberner]]iks.
19. rida:
Ippolito Aldobrandini õppis [[Padova ülikool|Padova]], [[Perugia ülikool|Perugia]] ja [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Tema õpetajaks oli [[Gabriele Paleotti]] ja tema õpinguid toetas [[kardinal]] [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]]. Tema perekonna [[protektor]] oli [[Pius V]], kes pühitses [[1570]] kardinaliks tema venna [[Giovanni Aldobrandini]]. Ippolito Aldobrandini tegutses pärast ülikooli lõpetamist advokaadina, [[1569]] määrati ta [[Rota Romana]] [[audiitor]]iks ja [[1571]]–[[1572]] lähetati ta kardinal [[Michele Bonelli]] juhitava delegatsiooni koosseisus [[Prantsusmaa]]le.
 
[[1580]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Aldobrandini [[preester|preestriks]], [[15. mai]]l [[1585]] määrati ta ''[[datarius]]eks''<nowiki>'</nowiki>eks ja [[18. detsember|18. detsembril]] 1585 pühitseti San Pancrazio kardinalpreestriks. [[1588]]–[[1589]] viibis ta [[legaat|legaadina]] [[Poola]]s, kus lahendas [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] ja [[Habsburgid]]e vahel puhkenud tüli Poola kuningatrooni pärast. Ta oli 30 aasta jooksul [[Filippo Neri]] parim sõber. Ta osales 4 [[konklaav]]il [[1590]]–1592.
 
==1592. aasta konklaav==
32. rida:
[[15. aprill]]il 1592 saatis paavst [[Prantsusmaa]]le [[legaat|legaadiks]] kardinal [[Filippo Sega]], kes teatas, et [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] langetatud [[ekskommunikatsioon]] on endiselt jõus ja kuningat saab sellest vabastada vaid paavst. [[25. juuli]]l [[1593]] sai Prantsusmaa kuningas [[Henri IV]] katoliku kiriku liikmeks. Clemens VIII tunnustas kuninga otsust ja vabastas ta [[17. september|17. septembril]] [[1595]] kirikuvandest.
 
Kui [[1598]] avaldati [[Nantes’i edikt]], saatis paavst kõikidele piiskoppidele apostelliku konstitutsiooni ''''"Dives in misericordia''''", milles ta kutsus neid üles jääma kindlaks kiriku tunnustatud usule. Paavsti vahendusel sõlmiti 1598 [[Vervins’i rahu]] Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vahel. Nende otsuste langetamisel sai väga oluliseks kardinal [[Leo XI|Medici]] tegevus, kes saadeti Prantsusmaale legaadiks pärast Sega surma.
 
[[1597]] pöördus [[Lortringi hertsog]] paavsti poole [[Nancy]] pärast tekkinud probleemi lahendamiseks, kavatsedes Nancy’s moodustada piiskopkonna. Sellele plaanile oli vastu Henri IV saadik Roomas [[Arnaud d’Ossat]]. Paavst otsustas, et Nancy jääb [[primaatkirik]]uks ja selle [[prelaat]]i tuleks nimetada Lorraine’i [[priimas]]eks, kuid tal puuduvad piiskopi volitused.
38. rida:
===Ferrara pärilussõda===
 
[[27. oktoober|27. oktoobril]] 1597 suri [[Ferrara hertsog]] [[Alfonso II d'Este]] pärijateta. Clemens VIII soovis [[Este]] suguvõsa valdused liita [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]], kuid [[Saksa-Rooma keiser]] ja Hispaania soovisid uue hertsogina näha [[Cesare d'Este]]t. Vältimaks sõda Prantsusmaaga, ei toetanud nad Cesaret sõjaliselt, mistõttu paavsti armee sisenes [[24. jaanuar]]il [[1598]] [[Pietro Aldobrandini]] juhtimisel vastupanu kohtamata Ferrarasse. Clemens VIII kuulutas [[Ferrara]] bullas ''''"Sanctissimus''''" Kirikuriigi osaks, kusjuures Ferrara omandas privileegina oma esindaja lähetamise Rooma saadikuks.
 
===Suhted teiste riikidega===
61. rida:
 
===Karmeliidid===
Ta tunnustas [[20. detsember|20. detsembril]] 1593 avaldatud bullas ''''"Pastoralis officii''''" paljasjalgseid [[karmeliidid|karmeliite]] [[kerjusordu]]na.
 
===Üldkiriklikud otsused===
[[25. juuni]]l [[1599]] avaldas ta dekreedi ''''"Nullus omnino''''", milles määratleti ordude meesorduliikmete [[klausuur]]i tingimused [[Itaalia]]s.
 
Clemens VIII toetas [[José Calasanza]] tegevust.
 
[[19. märts]]il [[1603]] avaldas ta apostelliku konstitutsiooni ''''"Cum ad regularem''''", mille järgi ei tohi [[klooster|kloostrisse]] vastu võtta nooremaid kui 19-aastaseid liikmeid.
 
==Liturgilised reformid==
[[Pilt:Franz_von_Sales_Bischofspruefung.jpg|pisi|Clemens VIII ja [[Franciscus Salesist|Salesi Franciscus]]]]
Clemens VIII rõhutas [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilise kirikukogu]] otsuste tunnustamist katoliiklikes riikides. 1592 avaldati tema üleskutsel redigeeritud "''[[Vulgata]]''", mis asendas 1590 avaldatud [[Sixtus V]] oma ja jäi katoliku kirikus kasutatavaks ametlikuks piiblitõlkeks [[20. sajand]]ini.
 
1596 avaldati teenistusraamat "''Pontificale Romanum''", mille kasutamise kuulutas Clemens VIII apostellikus konstitutsioonis ''''"Ex quo''''" kohustuslikuks, keelates [[missa]]l kasutamast teisi teenistusraamatuid ja keelates sellesse igasuguste muudatuste tegemise ilma paavsti loata.
 
Samal aastal avaldati ka uus [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute nimekiri]]. 1602 avaldati redigeeritud [[breviaarium]] ja 1604 redigeeritud [[missaal]].
 
Ta sätestas "''Quarantore''" [[palve]] [[25. november|25. novembril]] 1592 avaldatud apostellikus konstitutsioonis ''''"Graves et diuturnae''''".
 
1598 avaldati ''''"Liber septimus''''".
 
1600. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na.
90. rida:
==Bresti unioon ja misjon==
 
[[12. juuni]]l [[1595]] saatsid [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i ja [[Pinsk]]i piiskopid paavstile ja [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt III]] palvekirja, milles nõustuti [[gregoriuse kalender|uue kalendri]] tunnustamisega, kuid sooviti säilitada oma [[riitus]]ed. [[November|Novembris]] saabusid piiskopid [[Adam Pociej]] ja [[Kirill Terletski]] Rooma. Roomas peetud läbirääkimistel lepiti kokku mitmes punktis, näiteks selles, et uniaadid ei lisa "''[[Filioque]]t''" [[usutunnistus]]se. [[23. detsember|23. detsembril]] 1595 toetas Clemens VIII läbirääkimiste pidamist [[ukrainlased|ukrainlastega]]. 1596 peeti [[Brest-Litovski sinod]] ja [[Vatikan]]is kuulutati bullaga ''''"Magnus dominus''''" välja [[Bresti unioon]].
 
Clemens VIII ajal saabusid Rooma [[Aleksandria patriarh]]i saadikud, kes tunnustasid usutunnistust ja paavsti primaati.
96. rida:
Ta võimaldas [[misjon]]eerida igal kerjusordu liikmel. Tema ajal läksid misjonärid [[Pärsia]]sse ja [[Abessiinia]]sse.
 
[[1596]] konfiskeeris [[Toyomi Hideyoshi]] Hispaania laeva ''"San Felipe"'', millega algas [[misjonär]]ide tagakiusamine [[Jaapan]]is.
 
==Vahendajaroll teoloogilises vaidluses==
 
[[1588]] ilmus [[jesuiidid|jesuiidi]] [[Luis de Molina]] teos ''''"Concordia''''", mis käsitles [[arm]]u ja [[vaba tahe]]t. See oli esimene süstemaatiline katse nende teoloogiliste probleemide selgitamiseks pärast [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilist kirikukogu]]. Molina kinnitas oma teoses, et [[pärispatt]] pole hävitanud [[tahtevabadus]]t ja jääb kahjustamatuks jumaliku armu läbi.
 
Hispaania inkvisitsioon asus saadud süüdistuste järel uurima teose vastavust katoliikliku teoloogiaga. Uurimise käigus puhkes jesuiitide ja [[dominiiklased|dominiiklaste]] vahel vaidlus, mis keskendus pigem arusaamatustele teose raskepärase stiili, sisu keerukuse ja mõistetavuse üle. 1596 nõudis Clemens VIII Hispaania inkvisitsioonilt Molinat puudutavate dokumentide saatmist Vatikani ja määras 1598 juhtumit uurima vastava kongregatsiooni[[kongregatsioon]]i (''Congregatio de auxiliis''). [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1600 esitas [[kongregatsioon]] ettekande paavstile samal päeval surnud Molina vaadetest. 1602 määras Clemens VIII Molina vaateid uurima 8 [[teoloog]]i, kes kuulutasid Molina 60 väidet ekslikeks. Jesuiitide mõjul vähendati ekslike väidete arvu järgnevatel aastatel 20-ni.
 
[[Paulus V]] otsustas [[1607]] ''''"Congregatio de auxiliise''''" laiali saata.
 
==Kristlik eetika ja moraal==
110. rida:
Clemens VIII mõistis [[17. august]]il 1592 karmilt hukka [[duell]]ide pidamise ja ähvardas [[interdikt]]iga piirkondi, kus lubatakse duelle pidada.
 
[[12. jaanuar]]il 1597 avaldatud bullas ''''"Suspecti muneris''''" leevendas ta [[Pius V]] otsust [[härjavõitlus]]te pidamise kohta. Bulla järgi ei tohi härjavõitlust pidada kiriklikel [[suurpüha]]del ja sellel ei tohi osaleda [[vaimulik]]ud.
 
==Suhtumine juutidesse==
 
[[28. veebruar]]il 1592 avaldatud bullas ''''"Cum saepe accidere''''" keelas Clemens VIII [[juudid|juutidel]] müüa [[Avignon]]is uusi kaupu. [[25. veebruar]]il 1593 avaldatud bullas ''''"Caeca et obdurata''''" oli juutidel keelatud Kirikuriigile kuuluvatel aladel elada väljaspool Roomat, [[Ancona]]t ja Avignoni. 28. veebruaril 1593 avaldatud bullas ''''"Cum haebraerum malitia''''" keelas ta [[Talmud]]i lugemise ja lasi [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute indeksisse]] lisada juutide teosed, kuid ei soovinud juutide [[represseerimine|represseerimist]], mistõttu avaldas dekreetide kogu nende kaitseks.
 
==Uued piiskopkonnad==
138. rida:
#[[Colette]] 1604
 
Ta sätestas 1592 [[Katariina Bolognast|Bologna Katariina]], 1602 Rudolfi ja 1603 [[Cardena märtrid|Cardena märtrite]] austamise ning tituleeris [[Gregorio de Valencia]] ''doctor doctorum''<nowiki>'</nowiki>iks.
 
==Onupojapoliitika==
153. rida:
=== Giordano Bruno hukkamõistmine===
 
Clemens VIII ajal mõistis [[inkvisitsioon]] tulesurma 30 süüdistatavat, kellest tuntuim oli endine [[dominiiklased|dominiiklane]] [[Giordano Bruno]], kes põletati [[17. veebruar]]il [[1600]] Piazza dei Fioril Roomas. [[1583]] avaldas Bruno oma traktaadi ''''"Il spaccio della bestia trionfante''''", mis ründas katoliku kiriku õpetust. [[Veebruar]]is 1593 andis [[Veneetsia]] inkvisitsioon Bruno välja [[Rooma inkvisitsioon]]ile ja ta viibis mitu aastat Roomas vangis. Bruno mõisteti süüdi, kuid teda ei hukatud tema [[astronoomia|astronoomiliste]] arvamuste, vaid [[teoloogia|teoloogiliste]] vaadete pärast, mis mõisteti [[jaanuar]]is 1600 hukka. Inkvisitsiooni süüdistuste järgi nõudis Bruno kloostrite varade konfiskeerimist, pidas [[Kristus]]t ainult õpetlaseks ja väitis, et [[Saatan]] võib saada päästetud. Bruno anti [[8. veebruar]]il 1600 üle tsiviilkohtule ja hukati.
 
=== Kolleegiumite rajamine===
172. rida:
 
=== Clemens VIII näitekirjanduses===
Ungari näitekirjanik [[Lajos Maróti]] on paavsti kujutanud [[1972]] esietendunud näidendis "Pärast viimast ööd". [[Ago-Endrik Kerge]] samanimelises telelavastuses [[1978]] oli paavsti osas [[Kalju Orro]] <ref>'''Rait Avestik,''' ''"Urmas Kibuspuu"'' Tänapäev, 2009.</ref>.
 
==Surm==
 
Clemens VIII suri 3. märtsil 1605 Roomas kella 5 paiku hommikul, olles põdenud aastaid [[podagra]]t ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirik]]usse. Ta ei surnud [[5. märts]]il, nagu väidavad mõned mõjukad allikad, sest Salvador Miranda andmetel <ref>'''Salvador Miranda,''' [http://www.fiu.edu/~mirandas/conclave-xvii.htm#1605 1605. aasta I konklaav.]</ref> algas järgmine konklaav [[14. märts]]il ja konklaav ei tohtinud tollal alata enne 10 päeva möödumist paavsti surmast.
 
==Hinnang==