Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
105. rida:
Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega [[Midway lahing]]u, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt [[Teine El-Alameini lahing|Põhja-Aafrikas]], ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt [[Stalingradi lahing|Stalingradis]]. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede [[Liitlasvägede sissetung Sitsiiliasse|sissetungi Sitsiiliasse]] ja [[Liitlasvägede sissetung Itaaliasse|Itaaliasse]], ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]] sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt [[Lääne-Hunani lahing|Lõuna-Hiinas]] ja [[Birma kampaania|Birmas]], mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam [[Jaapani Keiserlik Merevägi|Jaapani Keiserlikku Mereväge]], hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.
Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja [[Lääneliitlaste sissetung Saksamaale|lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale]], millele järgnes [[Berliini lahing|Berliini vallutamine]] Nõukogude Liidu vägede poolt, [[Adolf Hitleri surm|Adolf Hitleri enesetapp]] ja [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|Saksamaa tingimusteta kapituleerumine]] 8. mail 1945. [[Potsdami deklaratsioon]]i ja Jaapani alistumisest keeldumise järel [[Hiroshima ja Nagasaki
Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO). Sõja võitnud [[suurvõim]]ud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed|alalisteks liikmeteks]]. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad [[supervõim]]ud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud [[külm sõda]]. Sõja lõppedes hoogu kogunud [[Aafrika dekoloniseerimine|Aafrika]] ja [[Aasia dekoloniseerimine]] vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.
==Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad==
Üldiselt loetakse
Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon [[Reims]]is), 8. (kapituleerumine [[Berliin]]is) või 9. mail (Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 [[San Francisco]]s ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 [[Moskva]]s sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja [[Korea sõda|Korea sõja]] lõpu 1954. aastal.
117. rida:
{{Vaata|Teise maailmasõja põhjused}}
On vaidlusi selle kohta, kas
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust, ei kehtestanud
Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud ([[Saarimaa]] ja [[Sudeedimaa]] liidendamine, anšluss) saavutati just rahumeelsel teel.
194. rida:
[[23. august]]il [[1939]] sõlmiti Moskvas NSV Liidu välisasjade rahvakomissari [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] välisminister [[Joachim von Ribbentrop]]i allkirjastatud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mille salalepingu kohaselt kuulusid kahe suurriigi vahel jaotatud Euroopa väikeriigid NSV Liidu ja Saksamaa mõjupiirkonda. Saksamaa kohustus, mitte sekkuma NSV Liidu elluviidavasse poliitikasse.[[Soome Vabariik]], mis kuulus Molotovi-Ribbentropi pakti salajase [[lisaprotokoll]]i alusel Nõukogude huvisfääri.
[[1. september|1. septembril]] 1939 algas
Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes [[13. märts]]il [[1940]] [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt [[12. märts]]il 1940 allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest [[Karjala kannas]]el, [[Laadoga Karjala]]s ja [[Viena Karjala]]s, kokku umbes 13% kogu [[Soome]] territooriumist.
212. rida:
===Prantsusmaa vallutamine===
[[File:Maginot_Linie_Karte.jpg|200px|pisi|left|[[Maginot' liin]]]]
Kuna Prantsusmaa väejuhatus uskus, et sakslased kasutavad [[Maginot' liin]]ist möödumiseks sama taktikat, mida [[Esimene maailmasõda|
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = [[Lääne sõjakäik]]
286. rida:
Saksamaa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]], kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadikule Dekanozovile üle samasisulised dokumendid.
[[Pilt:Bundesarchiv B 145 Bild-F016221-0014, Russland, Brennender T-34.jpg|pisi|Põlev Nõukogude tank [[T-34]]]]
Nõukogude Liidus hakati sõjategevust
Vahetult Nõukogude-Saksamaa piiril olnud 170-st Punaarmee diviisist purustati juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) täielikult 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid [[Läänerinne (Punaarmee)|Läänerinde]] väed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50–90% oma koosseisudest ja tehnikast.<ref name="sTZ68" />
298. rida:
Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai 1941. aasta suvel tohutu eelise see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega kelle olemasolust saksa luurel aimugi ei olnud.<ref name="ATYCy" /> Omad raskused tekitas ka karm talv, milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Peterburi|Leningradi]]. [[1941]]. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.
Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn [[lend-lease]]), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. USA abi Suurbritanniale oli alanud [[11. märts]]il 1941 ja seda programmi laiendati NSV Liidule [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1941. aastal. Lääneliitlased varustasid NSV Liitu
=== Jaapan rünnak USA-le ===
420. rida:
Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal [[Nürnberg]]is kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi.
Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli
Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave
Nii on senini peetud kohut vaid ühe poole – Saksamaa – sõjakurjategijate üle. Nürnbergi-laadne kohtuprotsess Nõukogude Liidu liidrite üle seoses nendepoolsete sõjakuritegudega
== Sõjakuriteod ==
| |||