Redaktsioon: 14. juuli 2019, kell 22:17 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 927 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2019, kell 15:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2013}} {{viited}} [[Pilt:Estonia. Hiiumaa Brass Band, 1931.jpg\|pisi\|Hiiumaa puhkpilliorkester 1931. aastal.]] Eestlaste [[laulmine\|laulmist]] ja [[tantsimine\|tantsimist]] mainis esmakordselt [[Saxo Grammaticus]] "Gesta Danorumis" (1179. aastal)<ref>[http://books.google.com/books?id=8I4YAAAAIAAJ&q The New Grove Dictionary of Music and Musicians; p.358] ISBN 0-333-23111-2</ref>. Saxo jutustab eesti sõdalastest, kes laulsid öösiti eepilise lahingu ootel. Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud. Vanemaid folklaule kutsutakse ka [[regilaul]]udeks, mille poeetilist [[meetrika]]t, [[regivärss]]i, kannavad kõigi balti-soome rahvaste traditsioonid. Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma. Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus [[Eesti rahvuslik ärkamine\|Eesti rahvusliku ärkamise]] ajal. ~~Praegusel ajal~~Tänapäeval on rahvusvaheliselt kõige tuntumad Eesti heliloojad [[Arvo Pärt]] ja [[Veljo Tormis]]. ==Rahva- ehk folkmuusika== Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised. Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, [[ballaad]]idena ning eepiliste [[legend]]idena. Suure osa regivärsi varajasest teaduslikust ~~uurimusest~~uurimisest tegi ~~1860ndail~~1860. aastail [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes kasutas neid Eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg (eepos)\|Kalevipoja]]" koostamisel. Siiski oli regilaul 20. sajandiks enamikus Eestist kadunud, selle elavaid traditsioone esines veel ainult [[Setumaa]]l ja [[Kihnu]]s. [[Pilt:Väikekannel.jpg\|pisi\|6 keelega kannel]] Traditsioonilised [[tuulepill]]id (inglise ''wind instruments''), mis põlvnesid pillidest, mida mängisid [[karjus]]ed, olid vanasti laialt levinud, kuid praegusel ajal mängitakse neid harva. ~~Teisi~~Muid ~~instrumente~~pille, sealhulgas [[viiul]]it, [[kannel]]t (zither: eesti tõlkes [[tsitter]]), [[kontsertiina]]t ~~ning~~ja [[akordion]]i, kasutatakse [[polka]] või muu tantsumuusika mängimiseks. Kannel on eesti rahvapill, mis on praegu populaarsem ameerika-eestlaste seas kui oma kodumaal. Ometi kuuluvad Eesti kandlemängijate sekka [[Igor Tõnurist]] ja [[Tuule Kann]]. 25. rida: {{Commons\|Category:Music of Estonia}} * [http://www.emic.ee/eesti-muusikalugu-luhiulevaade Eesti muusikalugu: lühiülevaade] Eesti Muusika Infokeskus * [[Evi Arujärv]]: [http://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kui-muusika-on-lukus/ "Kui muusika on lukus"] Sirp, 22. september 2017 {{Eesti artiklid}}

Eesti muusika: erinevus redaktsioonide vahel