Erinevus lehekülje "Informatsioon" redaktsioonide vahel

Eemaldatud muudatus 5469505, mille tegi 90.190.96.10 (arutelu)
(Lehekülg asendatud tekstiga 'okge okjhgjhgjj hj h hd hg gh hghg')
Märgised: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus Asendamine Korduvad tähemärgid
(Eemaldatud muudatus 5469505, mille tegi 90.190.96.10 (arutelu))
Märgis: Eemaldamine
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
okge okjhgjhgjj
'''Informatsiooni''' all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud [[andmed|andmeid]] ja [[teade|teateid]]. Selles tähenduses nimetatakse informatsiooni ka '''teabeks''' või '''infoks'''.
 
Eri valdkondade terminoloogias võib terminil "informatsioon" olla erinev tähendus, kusjuures informatsiooni võidakse andmetest, teabest ja infost eristada.
hj
h
hd
 
==Informatsiooniteooria==
hg
{{Vaata|Informatsiooniteooria}}
gh
Informatsiooni saab vaadelda kui määramatuse vähenemist.
Informatsiooni hulk on pöördvõrdelises sõltuvuses mingi sündmuse toimumise tõenäosusega.
 
==Infotehnoloogia==
Infotehnoloogias mõistetakse '''informatsiooni''' all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda.
 
==Küberneetika==
[[Küberneetika]]s mõeldakse informatsiooni ehk '''info''' all teateid, mille kaudu on seotud [[juhtimissüsteem]]i elemendid või [[alamsüsteem]]id. Informatsiooni kandjad on [[signaal]]id, mis näitavad juhitava [[süsteem]]i olekut ([[väljundinfo]]) ja mille abil toimub süsteem [[juhtimine (küberneetika)|juhtimine]] nii väljastpoolt ([[sisendinfo]]) kui ka – [[iseregulatsioon]]i korral – süsteemisiseselt ([[tagasisideinfo]]).
 
==Füüsika==
Vormid, materjalid, nähtused, kehad, ehk ainelised ja mitteainelised informatsioonikogumid on energiahulk , mille lähteaineks on kõikehõlmav informatsioon, mis kõik on omavahelises ühenduses.
 
==Geograafia==
Eesti [[geograaf]]id eristavad teabe ja informatsiooni mõistet.
 
'''Teave''' on [[andmed]] korrastamata kujul. See tähendab, et teave pole kohe [[arvuti]]l analüüsitav ega töödeldav. Näiteks kui me otsime sõnastikust mingi sõna tähendust, siis me saame midagi teada ehk teavet; seda teadmist pole võimalik arvutiga töödelda enne, kui ta on tõlgitud [[masinkood]]i. Teave ei pruugi olla meile mõistetav. Näiteks [[hiina kiri|hiina kirjas]] tekst on keskmise eestlase jaoks teave, kuid hiina kirja tundva inimese ajus tekib selle põhjal informatsioon. Seega teave ei ole alati teadmine.
hghg
 
'''Informatsioon''' on teadmus ehk [[aju]]s tekkinud teadmine. Informatsiooni ei saa talletada [[paber]]ile ega mingile muule [[elu]]ta [[andmekandja]]le. Informatsioon tekib näiteks [[inimene|inimese]] [[aju]]s, kui ta loeb [[ajaleht]]e ja saab sealt midagi teada. Ajalehes sisalduv teave ei pruugi muutuda informatsiooniks. Näiteks lugemisoskuseta inimene ei saa tekstist informatsiooni.
 
== Teabe roll organisatsioonis on ==
 
* [[Teadmine|teadmiste]] hankimise allikas;
* uuenduste läbiviimise vahend;
* [[Teadmusjuhtimine|teadmusjuhtimise]] alus ja vahend.
 
==Filosoofia==
 
== Vaata ka ==
 
*[[Informatsiooniteooria]]
*[[Infohaldus]]
*[[Keelefilosoofia]]
*[[Teabelevi]]
*[[Kommunikatsioon]]
*[[Semiootika]]
 
== Kirjandus ==
* James Gleick. ''Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus'', Äripäeva kirjastus: 2014. ISBN 9789949523320
 
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus|informatsioon}}
{{Vikitsitaat}}
 
* [[Villu Päärt]]: [http://www.novaator.ee/ET/it/kui_palju_on_inimkonna_kasutuses_infot "Kui palju on inimkonna käsutuses infot?"] Novaator, 11. veebruar 2011
 
[[Kategooria:Infoteadus]]
10 780

muudatust