Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel

Mõned autorid on maakonna kujunemisprotsessi peegeldusi näinud hilisemates sõna ''ugalane'' tähendustes ja rahvapärimuses. Sõna ''ugalane'' on kunagise Ugandi idaosas või Ugandist itta jääval peamiselt [[võru keel|võrukeelsel]] alal olnud tuntud halvustava tähendusega üldnimena. See on tähistanud vigase või segase kõneviisiga, taipamatut või tigedat inimest. Sõnatüve ''uga-'' varasemaks tähenduseks ongi mõnikord peetud "loid, tömp". See võib näidata, et ugalasi peeti võõraks rahvaks ja nende [[etnonüüm]] on naabritelt saadud pilkenimi.<ref name="Tampere" /><ref name="En88l" /><ref name="q8DH9" /> Teisalt on ugalaste nimenimetust nähtud pärinevat muinasvene sõnast ''*ug'' "lõuna, lõunapoolne maa; lõunatuul".<ref name="kwxHt" /><ref name="vKyaw" /> [[Jakob Hurt]] ja [[Villem Reiman]] arvasid, et Ugandi ehk Ugamaa ehk Uhandi tähendas ohakamaad ja ugalased olid ohaka-, okka- ehk odamehed.<ref name="Alvre" />

1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade, piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Nõrgalt mehitatud Otepää linnuse juurde jõudes kutsuti Bertold läbirääkimisteks sinna sisse. Samal ajal ronis osa väest teiselt poolt linnusesse ja ründas ugalasi, mõndasidühtesid tappes ja teisi põgenema ajades. Kroonika põhjendab vallutust ründajate teadmatusega Bertoldi läbirääkimistest. Mõne päeva pärast pöörduti linnusest saadud saagiga tagasi ja linnus ise pandi põlema. Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, [[Võnnu muinaslinnus|Võnnu linnuse]], vastu. [[Võnnu piiramine|Linnuse piiramise]] neljandal päeval, kuuldes [[Kaupo]] juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja [[Ümera lahing|võitsid neid lahingus]], tappes umbes 100 liivlast ja latgalit.<ref name="k56PE" />

1210. aasta [[jõulupühad]]e ajal riialaste poolt organiseeritud rüüsteretk [[Läänemaa]]le tõi kaasa läänemaalaste ühinemise ugalaste ja sakalaste sõjalise liiduga. 1211. aasta 19. jaanuari ja 17. veebruari vahel tungiti üksteisega kooskõlastatult Liivimaale. Samal ajal olid omakorda sõjakäiku kavandamas riialased, kes kogunesid koos liivlaste ja latgalitega [[Asti järv]]e äärde. Seal kohtuti sakalaste ja ugalaste väega, mis neid nähes põgenes. Üks mahajäänu andis teada samal ajal toimuvast läänemaalaste sõjaretkest ja kristlaste vägi otsustas pöörduda tagasi oma linnuseid kaitsma.<ref name="83fyg" /> Hiljem samal aastal rüüstasid ugalased koos sakalastega latgalite aladel. Enne lahkumist tehti ka edutu katse [[Beverini piiramine (1211)|vallutada Beverini linnust]]. Vastusena tegid omakorda rüüsteretke Ugandisse kolm latgalite sõjasalka. Talve hakul suundus piiskopi ja ordu vägi läbi Ugandi sõjakäigule Jogentaganasse. Kroonika sõnul leiti Ugandi eest latgalite poolt laastatuna ja Tartu linnus mahajäetuna.<ref name="IgDwP" /> 1212. aasta alguses, kui Vene vürstide vägi oli läinud [[Varbola linnus]]t piirama, kogunes sakalaste ja ugalaste sõjavägi, mis olukorda ära kasutades tungis [[Pihkva]] linna ja rüüstas seda.<ref name="1kEKO" />

1224. aasta alguseks olid riialased ja Taani Eestimaal toimunud ülestõusud suuremalt jaolt maha surunud ja viimaseks takistuseks täieliku ülemvõimu taastamisel oli jäänud Vjatško. Mitmed Ugandis käinud latgalite ja liivlaste sõjasalgad ega viis päeva kestnud Tartu piiramine orduväegedeorduvägede poolt tulemust ei toonud. Henriku kroonikast see otseselt ei selgu, aga ainsaks edusammuks võis olla Otepää hõivamine. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega. Tartu ründamiseks valmistudes sõlmiti juulis uus Eestimaa jaotamise kokkulepe, mille järgi Albert pidi saama Läänemaa, Eestimaa piiskop [[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermann]] Ugandi ja ordu Sakala. Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas [[Tartu piiramine (1224)|Tartu ründamist]] 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti.<ref name="5UAUw" />

Pärast Tartu piiskopkonna tekkimist kadus Ugandi nimetusnimi kiiresti.<ref name="Tampere" /> Toponüüm jäi püsima arvatavasti vaid 15.–16. sajandi Emajõest lõunas asunud [[Adrakohus|adrakohtunikuringkonna]] ''Uggn''<ref name="JXkFi" /> ja Otepää-lähedase Uandimäe nimes<ref name="VfSKP" /> ning [[läti keel|lätikeelses]] Eestit (''Igaunija'') ja eestlast (''igaunis'') tähistavates sõnades. [[Enn Tarvel]] on pidanud usutavaks, et lätikeelse etnonüümi vanem kuju oligi ''ugaunis''.<ref name="v86dR" /> Läti keeleuurijate [[Kārlis Mīlenbahs]]i ja [[Jānis Endzelīns]]i arvates võis Ugandi ja Igaunija ühenduslüliks olla ''Ügaunija''.{{lisa viide}}

Ugandi nimest inspireerituna on [[Kagu-Eesti lavamaa]] paralleelnimena kasutusele võetud ''Ugandi lavamaa''. Ka 1920. aastal asutatud Ugala teater on tõenäoliselt oma nime saanud Ugandi järgi.<ref name="6wXzG" /> 1928. aastal kaaluti võimalust nimetada Tartu- või Võrumaa Ugandiks. [[Riigikogu]] juhatus pöördus selles küsimuses [[Tartu Ülikool]]i poole, mille esindajad pidasid mõtet aga ebasoovitavaks.<ref name="fENma" /> Alates 2009. aastast kuulub [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] koosseisu [[miinijahtija]] [[Ugandi (laev)|Ugandi]].<ref name="c6aDk" />