Erinevus lehekülje "1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(→‎Kriminaalkohtupidamises toimunud muudatused: dessantiin par, jätsin läbipaistmatu lingi sisse)
P
 
Kuni reformini oli keisririigi elanike õiguskaitses ja õigusemõistmises kaks instantsi: seni pärisorjuses olnud talupoegade ja nende pereliikmete üle mõistis kohut nende omanik mõisnik, välja arvatud eriti raskete kuritegude korral – siis arutas nende tegevust ja mõistis kohut maakonnakohus või kohtupalat.
 
Linnaelanike jaoks oli esimene aste õiguse- ja kohtumõistmiseks ''квартальный надзиратель'' ning järgmiseks astmeks ''становой пристав'', kes teostasid ka haldus- ningja kriminaalkohtupidamist oma pädevuse piires.
 
== Kohtureformi põhimõtted ==
PealePärast Venemaal pärisorjuse likvideerimist 1863. aastal oli järgmiseks muudatuseks 1864. aasta kohtureform, millega kehtestati uued kohtupidamist korraldavad seadustikud: uus kohtupidamise seadustik, uus kohtukorralduse seadustik, uus tsiviilkohtukorralduse seadustik, uus karistusseadustik, mida kasutasid [[rahukohtunik]]ud.
 
Reformi ettevalmistajad tegid ettepaneku viia sisse [[vandekohtunik]]u institutsioon lisaks olemasolevate kohtunikule, kaitsja osalemine esmastes uurimistoimingutes, kohtukontrolli sisseviimine isikute kinnipidamisel.
Talupojad võisid kuuluda vandekohtunike hulka vaid juhul, kui nad olid valla või küla omavalitsuses vallavanema või külavanema ametikohal, vallakohtu kohtunikud või muudel sellega võrdsetel ametikohtadel. Vandekohtuniku kandidaat pidi olema vanuses 25–70 aastat, Venemaa Keisririigi kodanik ja elanud ühes kohas vähemalt 2 aastat. Välistati kandidaatidest isikud, kes olid kohtu ja uurimise all, pimedad, kurdid, vaimuhaiged, võlgnikud, äärmisse vaesusesse langenud või koduabilised. Nimekirjadesse ei lisatud vaimulikke, munki ja sõjaväelasi, kindrali auastmes olijaid, kohtu ja prokuratuuri töötajaid, politseiametnikke, õpetajaid.
 
Iga kohtuistungi ajaks valiti nimekirjast välja 30 vandekohtuniku kandidaati, kellest nii kaitse kui ka süüdistuse esindaja võis taandada kumbki 6 kandidaati ilma selgitusteta, pealemille midajärel allesjäänudalles jäänud 18 kandidaadi seast valiti liisu teel 12 vandekohtunikku ja 2 varuvandekohtunikku.
 
Negatiivseks küljeks vandekohtunike tegutsemises oli tegevuse ja elamiskulude mittetasumine kohtupidamise ajal maakonnalinnas, vandekohtunikud pidid kogu protsessi ajaks kõrvale jääma oma igapäevategevusest ningja elatusallikaist, mis häiris tõsiselt maalt pärit talupoegadele oli tõsisekstalupoegade talumajapidamist häirivaks faktoriks.
 
Vandekohtunikud osalesid kohtuasjade läbivaatusel, mille eest karistusseadustik nägi ette karistused, nagu näiteks isikult seisuslike õiguste äravõtmine (seisuslike, varaliste või perekondlike jne).
105 060

muudatust