Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kirjavead Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
|||
17. rida:
Tegelikult kasvas 2008-10 aasta ülemaailmse rahanduskriisi käigus Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi rahaemissioon 2.5 korda<ref>Föderaalreservi bilanss aastatel 2007-2009. vt. <nowiki>https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c6/Consolidated_Statement_of_Condition_of_all_Federal_Reserve_Banks-ASSETS.gif</nowiki></ref> ning stabiliseerus enam kui kaks korda kõrgemal tasemel. Euroopa Keskpanga (EKP) bilanss kasvas tänu rahaemissioonile aastatel 2011-2012 3 miljardilt 22 miljardile (7 korda!), kuid langes ametlikel andmetel 2014. aasta alguses 17. miljardi euroni. 2015. aasta märtsis alustas EKP nn „kvantitatiivse lõdvendamise programmi“ mahus,<ref>http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/eu-affairs/20150320STO36308/kvantitatiivne-lodvendamine-mida-soovib-ekp-sellega-saavutada</ref> mis vastaks 250 eurole iga eurotsooni inimese kohta ühes kuus ja kuna see jätkub ka 2019. aastal, siis on nüüdseks emiteeritud juba iga inimese kohta vähemalt 12 000 eurot. Ja seda olukorras, kus tootmine pole senini ületanud kriisieelset mahtu. Ja kuna kogu nimetatud raha laenati erapankadele intressivabalt, kes selle omakorda pidid intressi eest välja laenama, siis võib arvata, et järgmise rahanduskriisi mastaap ületab ka vastavalt eelmise kriisi oma mitmekordselt.
Vastavaid näiteid olukordadest, kus riikide keskpangad on hakanud raha kontrollimatult emiteerima võib tuua nii ajaloost kui ka tänapäevast. Euroopa ajaloost on tuntuimad näited
----
| |||