Elu mõte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
20. rida:
Elu mõtte küsimus on [[kahemõttelisus|kahemõtteline]] ja võib-olla [[ebamäärasus|ebamäärane]] või mittesidus ning on omamoodi tabamatu<ref name="seachris" />. Elu mõtte järele küsides võidakse küsida muu hulgas [[inimese elu]] [[olemus]]e, elu [[otstarve|otstarbe]] või [[eesmärk|eesmärgi]] kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel.<ref name="wendell">[[Wendell O'Brien]]. [http://www.iep.utm.edu/mean-ear/ The Meaning of Life: Early Continental and Analytic Perspectives], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref>
 
Ei pruugi olla selge, kas see küsimus käib [[inimese elu]], bioloogilise [[elu]] või kogu [[olemasolu]] kohta, kas küsitakse, miks universum on olemas ja mis on meie koht selles. Kui küsitakse seletust, kas siis [[teleoloogia|teleoloogilistel]] eeldustel? See küsimus võib väljendada soovi leida sügav seletus, kontekst või jutustus, mis heidaksheidakskeegi ei leia universumile ja inimese elule valgust. Küsimuse teine aspekt on seotud eesmärgiga tagada oma elu mõttekus, ja siis on küsimuse all see, kuidas peaks elu korraldama, et elu oleks mõttekas. See on orientatsiooni küsimus: mis on elu või minu elu eesmärk või eesmärgid, mis teeb elu väärtuslikuks ja millest oleneb see, kas elu tasub elamist.<ref name="seachris" />
 
Elu mõtte küsimusel on mitu tähendust või aspekti.
39. rida:
Elu mõtte küsimus võib tähendada seda, et inimese elu püütakse asetada laiematesse kontekstidesse. Sellepärast sisaldab see niisuguseid küsimusi: miks me üldse elame? kas elul on mingi otstarve, ja kui on, siis mis see on ja kust see tuleb? kas meie kirglikel püüdlustel peab olema mingi väline alus, ja kui peab, mis see on? miks maailmas on valu ja kannatus? kas surm on lõplik? kas selle maailma hädadest on päästet?<ref name="seachris" />
 
Kõige levinum on niisugune lähenemine, et üldine küsimus elu mõttest asendatakse mitme konkreetse küsimusega, nagu: mis on elu otstarve? mis teeb elu väärtuslikuks? mis teeb elu elamist tasuvaks? R. W. Hepburn (1966) nimetab seda [[amalgaamitees]]iks: algne küsimus ei ole üks küsimus, vaid esindab mitut omavahel seotud küsimust. Algset küsimust võiks siis esitada nende küsimuste [[disjunktsioon]]ina.<ref name="seachris" />
 
==Olukorrad, milles elu mõtte järele küsitakse==