Gustav Felix Rinne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muide (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Muide (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Gustav Felix Rinne''' (ka '''Gustav Feliks Rinne'''; [[12. juuni]] [[1831]] [[Reigi]] – [[19. september]] [[1895]] [[Järva-Peetri]]) oli Eesti vaimulik.
 
Õppis Paide kreiskoolis, aastatel [[1845]]–[[1849]] [[Tallinna Toomkool]]is. Immatrikuleeriti [[18. jaanuar]]il [[1850]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonda, oli kohal [[19. detsember|19. detsembrini]] [[1853]], lõpetas ülikooli teol. kand. astmega. Töötas [[Viiburi]]s Behmi internaatkooli õpetajana.<ref name=linnainen>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/maamme-kadonnut-kertosae/ | Pealkiri = Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 4.10.2019 | Kasutatud = 5.10.2019 | Keel = soome keeles }}</ref> Ordineeriti õpetajaks [[12. mai]]l [[1858]].
 
Oli esimeseks vikaariks vastloodud Eestimaa vikaari ametikohale (aastatel [[1858]]–[[1860]]). Alates [[oktoober|oktoobrist]] [[1860]] oli ta [[Reigi Jeesuse kogudus]]e adjunktõpetaja, [[10. mai]]l [[1864]] kutsuti õpetajaks, õpetajaametisse introdutseeriti [[10. jaanuar]]il [[1865]]. Oli alates [[22. märts]]ist [[1865]] [[Saarte-Lääne praostkond|Saarte-Lääne praostkonna]] praost. Oli aastatel [[1872]]–[[1874]] (kutsuti [[august]]is [[1872]]) Peterburi Katharina koguduse adjunktõpetaja. [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus]]e õpetajaks kutsuti [[7. märts]]il [[1874]] ja introdutseeriti [[22. september|22. septembril]] [[1874]]. [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] praostiks sai [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1891]].
7. rida:
Rinne sai [[11. september|11. septembril]] [[1879]] Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal [[1881]] Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. Samuti ilmus talt kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, Hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>.
 
[[Johann Voldemar Jannsen]]ile oli laulu "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne [[1868]]. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". [[Fredrik Pacius]]e viis sai talle tuttavaks tööaastatel Viiburis.<ref name=linnainen /><ref name="Riigikantselei 2018"/> <ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=329 Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika] Meie hümni algupära.</ref>
 
== Isiklikku ==