Samajoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
......................................................Samajooned Joontega saame kaartidele kanda väga erinevat informatsiooni. Sujuvaid kõverjooni, mis ühendavad kaardil mingit nähtust (temperatuur, sademete hulk, kõrgus, sügavus jne.) iseloomustavaid ühesuguse arvulise väärtusega punkte nimetatakse samajoonteks. Eri nähtuste samajooni nimetatakse erinevalt. Ühesuguse kõrgusega punkte ühendavad horisontaalid ehk samakõrgusjooned. Samakõrgusjoon on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinn
P Tühistati kasutaja 90.191.21.102 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
Märgis: Tühistamine
 
1. rida:
'''Samajoon''' ehk '''isojoon''' on joon, mis [[Kaart (kartograafia)|kaardil]] või [[plaan]]il ühendab ühesuguste näitajatega punkte.
 
ma olen nii tark
 
'''Samajooned'''
 
Joontega saame kaartidele kanda väga erinevat informatsiooni. Sujuvaid kõverjooni, mis ühendavad kaardil mingit nähtust (temperatuur, sademete hulk, kõrgus, sügavus jne.) iseloomustavaid ühesuguse arvulise väärtusega punkte nimetatakse '''samajoonteks'''. Eri nähtuste samajooni nimetatakse erinevalt.  Ühesuguse kõrgusega punkte ühendavad horisontaalid ehk '''samakõrgusjooned'''. Samakõrgusjoon on looduses  mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. Horisontaalide  vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad.   Et teada, kas maapind tõuseb või langev, märgitakse samajoontele väikeste kriipsukestega languse suund. Kui samakõrgusjoonte vahed on väikesed, seda järsem on tõus ja vastupidi. Väikese mõõtkavaga kaardil on horisontaalid tõmmatud suurema kõrguse tagant.
{| class="wikitable"
|
|}
Kaartide sisu kujutamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid. Üheks võimaluseks on eri värvused. Nii saab esitada maa-ala osi, mis erinevad mingi omaduse poolest. Maapinna kõrgus tähistatakse tavaliselt pruuni värviga, mida kõrgem koht seda tumedam pruun. Rohelise värviga tasane maa, mida madalam maakoht, seda tumedam roheline ja veekogud (mered, järved, jõed) sinise värviga. Värvusi võib asendada ka erinev viirutus. Meresügavuste märkimiseks kasutatakse jooni, mis ühendavad ühesuguse sügavusega kohti merepõhjas, neid nimetatakse '''samasügavusjoontek.........................................................................................................................................................................…–.-.............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................'''
 
Peamised samajooned: