Kobras: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu Androidi muudatus |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 213.219.113.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
||
25. rida:
Koprad on tuntud oma tammiehitamise oskuse poolest.
==
Kopral on kaks [[liik (bioloogia)|liik]]i:
*''Castor fiber'' – [[euroopa kobras]] ([[Euraasia]]s, ka [[Eesti]]s)
33. rida ⟶ 32. rida:
Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga, kuid nende [[ristumine (bioloogia)|ristumine]] on ebatõenäoline.
==Välimus==
[[Pilt:Castor canadensis MHNT.OST.3.jpg|pisi|left|Kanada kopra kolju]]
Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.
Tagajäsemete varvaste vahel on [[ujunahk]], esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning [[välisparasiit]]e eemaldada.
Sukeldudes tõmbuvad [[kõrv]]alestad pikisuunas kurdu ja ka [[sõõrmed]] sulguvad.
[[Karvkate]] eristub selgelt karedaks [[pealiskarv]]aks ja tihedaks pehmeks [[aluskarv]]aks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.
[[Saba]] on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu.
Paariliste [[anaalnäärmed|anaalnäärmete]] nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Nende ees on paarilised [[muskus]]näärmed, mille [[eritis]]t nimetatakse [[kopranõre]]ks.
[[Purihammas|Purihambaid]] on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult [[hambajuur|juurt]], ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. [[Lõikehammas|Lõikehambad]] on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks.
==
[[Pilt:Vee poole - Začek.jpg|pisi|Euroopa kobras Tartu maakonnas]]
Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad [[järv]]e või [[jõgi|jõe]] kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ([[paju]]sid, [[pappel|papleid]] ja [[haab]]u) ja et oleks külluses [[rohttaim]]estikku, mis on kopra põhitoit.
| |||