Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.
Tagajäsemete varvaste vahel on [[ujunahk]], esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning [[välisparasiit]]e eemaldada.
Sukeldudes tõmbuvad [[kõrv]]alestad pikisuunas kurdu ja ka [[sõõrmed]] sulguvad.
[[Karvkate]] eristub selgelt karedaks [[pealiskarv]]aks ja tihedaks pehmeks [[aluskarv]]aks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.
[[Saba]] on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu.
Paariliste [[anaalnäärmed|anaalnäärmete]] nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Nende ees on paarilised [[muskus]]näärmed, mille [[eritis]]t nimetatakse [[kopranõre]]ks.
[[Purihammas|Purihambaid]] on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult [[hambajuur|juurt]], ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. [[Lõikehammas|Lõikehambad]] on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks.
